EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
D1-358 diiselrong Tõraveres.

D1-219 endise Lutri posti koha peal.

D1 Edelarautee värvides.

D1 diiselrongi vaguni sisevaade.

D1 diiselrongi juhikabiin.


D1 DIISELRONG
  koosseisude tabel


RONGI ILMUMISE AJALUGU

Alates 1950-ndate aastate lõpust hakati auruvedureid Nõukogude Liidu raudteedel kiiresti asendama diiselveduritega ja elektriveduritega. Samal ajal reisijaveo valdkonnas hakkasid laili rakendama mootorrongid. Selleks ajaks oli juba selliste elektriveol rongide ehitamine hästi arenenud Riia Vagunitehases, mis valmistas nii alalis- kui ka vahetusvoolu elektrironge kogu NSV Liidu jaoks. Diiselrongide ehitamise kogemust aga vene konstruktoritel ei olnud, seepärast oligi otsustatud tellida kohalike ja regionaalsete diiselrongide projekteerimist ja valmistamist ungari tehasest Ganz-MÁVAG, mis juba varem valmistas Nõukogude Liidu raudteede jaoks DP-seeria diiselronge.

Aastal 1961 olid esimesed uued kolmevagunised diiselrongid, mis hiljem said tähise "D", üleantud Balti Raudteele Riia liiklussõlme linnalähiliine teenindamiseks. Ekspluateerimise käigus olid väljaselgitatud mõned konstruktiivsed vead ja puudused, näiteks liiga madal mahutavus ning mitme ühikute süsteemil töötamise võimetus. Seoses sellega alustas aastal 1963 Ganz-MÁVAG tehas valmistama neljavagunisi D1 diiselronge, mis oli varustatud võimsamate diiselmootoritega ning hüdraavlilise ülekannega mehhaanilise asemel.

Perioodil 1963 kuni 1988 aa. oli ungari tehasega valmistatud 605 diiselrongi, osa ronge aga oli koostatud kuuest vagunist. Kokku oli valmistatud 2540 vagunit - 1210 mootorvagunit ja 1330 haakevagunit. Peale aastat 1982 valmistati haakevaguneid (alates rongist nr.686) Rumeenias asuvas Astra Vagoane tehases.

D1 diiselrongid olid kasutusel paljudel Nõukogude Liidu raudteedel ning pikaks peroodiks olid põhiliseks liiklusvahendiks reisijaveo valdkonnas mitteelektrifirseeritud ja osaliselt elektrifitseeritud liinidel.


TEHNISED ANDMED

Diiselrong D1 on koostatud kahest mootorjuhtvagunitest ning kahest haakevagunitest. Samuti on ettenähtud võimalus pikendada ühe rongi lisahaakevagunitega kuni kuue vagunini või koostada koosseis kahest neljavagunisest rongist mitme ühikute süsteemi järgi. Raamidele toetuvad vagunite kered on täismetallist, keevitatud. Juhtvagunis paikneb juhikabiin, selle taga on masinaruum, pagasi- ning postiruum (alates rongist nr.306 puudus) ning reisijate salong.

Nii juht- kui ka haakevagunites reisisalongist mõlemal pool asuvad kahepoolsete automaatustega varustatud tamburid. Automaatustel on elektripnemaatiline juhtimine. Uste konstruktsiooniga on ettenähtud reisijate sisenemine ja väljumine madalale ooteplatvormile, samuti aga on ettenähtud võimalus kasutada diiselrongi ka kõrgedega ooteplatvormidega liinidel.

Mootorvaguni kere toetub kolmeteljelise vedava vankrile ning kaheteljelise kangevankrile. Vedaval vankril on üks kandetelg ning kaks vedavtelge, mis töötavad siidelmootorist kardaanvõlli, kolmeastmelise hüdromehhaanilise ülekanne ning teljereduktorite abil. Haakevagunite kered toetuvad kahe kaheteljelise kandevankri peale.

Mootorvaginis asub Ganz-Jendrassik`i süsteemi neljataktiline eelkambriga diiselmootor 12FE17/24 töömahuga 65,3 liitrit, mille 12 tsilidrit on paigaldatud V-kujuliselt. Mootori võimsus võlli pöörlemistihedusel 1250 p/min on 730 hobujõudu, ehk 537 kW. Diiselmootor on varustatud turbokompressoriga kokkusurutud õhu jahutussüsteemiga. Mootori käivitamiseks kasutatakse starterit, mis saab toidet akupatareilt.

Veomootoriga juhtimine teostatakse juhikabiinist juhikontrolleri ning elektripneumaatiliste seadmete abil. Juhikontrolleril on peakäepide (astmetega 0, A, B, 1, 2, 3, 4, 5) ning reversiivne (liikumise suunda valimiseks) käepide. Peakäepide astmel "0" on kõik juhtimisseadmed välja lulitatud. Astmel "A" toimib diiselmootori käivitamine, astmel "B" mootor töötab tühikäigul. Astmetega 1-5 reguleeritakse kütuse etteandmine nominaalsest 20% kuni 100%. Hüdromehhaanilise ülekanne ümberlülitamise hetkel toimub kütuse ettandmise vähenemine mis põhjustab ka diiselmootori võlli pöörlemistiheduse vähenemist.

Jgal mootorvagunil on paigaldatud kaks alalisvoolu generaatorit, millest üks on ettenähtud jahutussüsteemi ventilaatori elektrimootori toitmiseks ning teine - juhtimisahelate ja valgustuse toitmiseks ning aku laadimiseks. Raud-nikkel (Fe-Ni) akupatarei 2SK-400 asub samuti mootorvagunis. Aku maht on 400 Ah ning pinge 48 V.

Peale automaatpidureid on rongil paigaldatud ka elektripneumaatilise pidurduse kahejuhtmeline süsteem. Piduritega on varustatud kõik rongi rattapaarid peale kolmeteljelises vankris asuva kandetelge.

Diiselrongi D1 vagunid on varustatud sundventilatsiooniga. Talvisel ajal kasutatakse õhu soojendamiseks diiselmootori jahutusvedelik. Vagunite soojendamiseks ajal kui diiselmootor ei tööta on juhtvaguni masinaruumis paigaldatud veekatel, mis töötas vedelkütusega.

Vaguni kere laius on 3076 mm, mootorvaguni pikkus on 25000 mm ning haakevaguni pikkus 24540 mm. Mootorvagun kaalub 68,5 tonni ning haakevagun - 36,5 tonni. Istekohade on mootorvagunis 77 (rongides alates nr.306 - 72) ning haakevagunis on 128 istekohti.

Rongi maksimaalne ekspluatatsiooni kiirus on 120 km/h, konstruktiivne kiirus - 127 km/h. Kütuse tagavara on 2x1200 liitrit ning liiva tagavara - 2x160 kg.


D1 DIISELRONGID EESTIMAAL

Eesti raudteedel olid D1 diiselrongid kasutusel 36 aasta jooksul ning nende abil olid teenindatud kõik linnalähi- ja regionaalsed raudteeliinid ning liinid Tallinn - Riga, Tartu - Petseri ja Valga - Petseri.

Kokku töötas Eestimaal üle 30 koosseisu, millest osa oli tellitud kuuevagunisena lootes, et reisijate arv tulevikus oluliselt kasvab. Reisijate arv tõesti kasvas, vaid D1 rongid ei suudnudki kuuevagunise koosseisuga sõita oma liiga nõrgate diiselmootorite tõttu. Vajadusel aga koostati pikema koosseisu kahest omavahel kokkuhaagitud neljavagunist rongist.

Aastast 1984 hakkasid Riia Vagunitehasest saabuma uhiuued ja oluliselt võimsamad kuuevagunised DR1 diiselrongid, mis hakkasid D1 ronge järk-järgult asendama. Osa D1 diiselronge oli üleantud Leedu raudteedele, vanemad aga olid lihtalt mahakantud ja vanarauaks lõigatud. Viis viimast D1 diiselrongi töötasid Lõuna-Eesti liinidel aastani 2001 ning aasta 2003 aprillis need olid saadetud Ukraina Vabariiki.


Andrei Afanassenko;
Tõlgis vene keelest Dmitri Knjazev.




Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 136 / 74524 / 128719.