EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Esimene diiselrong DR1 seeriast.

Diiselrong DR1A-224 Tallinn-Väike depoos.

Diiselrong DR1A-186 Vilniuses.

Diiselrong DR1A-186 peale kapitaalremonti.

Diiselrongid Tallinn-Väike depoos.

Mootorita juhtvagun DR1BJ.

Juhtimispult DR1BJ kabiinis.


DR1A DIISELRONG

 » DR1 vagunite andmebaas
 » Info koossisude kohta


RONGI ILMUMISE AJALUGU



Riia vagunitehas alustas diiselrongide DR1 tootmist katseeksemplariga aastal 1963, mis koosnes kahest mootorjuhtvagunist ja kahest haakevagunist. Aastal 1970 alustati seeriaviisilist tootmist, esmalt seeriaga DR1P, mille tootmine lõpetati seoses seeria moderniseerimisega aastal 1976. Aastal 1973 lahkus tehasest katsetusteks esimene koosseis seeriast DR1A, mis erines DR1P-st elektriseadmete ja mootorijahutuse süsteemiga. See mudel läks tootmisse aastal 1976, vahetult peale DR1P seeria masinate tootmise lõppu.

Aastast 2001 toodab Riia vagunitehas ka seeriat DR1B, mis DR1A-st erineb vaid kabiini konstruktsiooni ja mingil määral reisijate salongi poolest. Vastavalt tellimusele paigaldab Riia vagunitehas DR1B-le EURO3 normidele vastava diisli ning VOITH tehase käigukasti. Riia vagunitehase DR1B ja Eestis moderniseeritud DR1B erinevad üksteisest kui öö ja päev, palun lugedes sellele tähelepanu pöörata. Riia vagunitehase DR1B ilma tellijapoolsete soovideta ei erine oma tehniliselt poolelt eriti DR1A-st.


DIISELRONG DR1A


Eestisse saabusid esimesed DR1A rongikoosseisud 1984. aastal, kui saabusid otse tehasest koosseisud 224-226, 228-230. Lisaks neile saabusid Zasulauks depoost 183 ja 186. Rongid olid teatud mõttes kaasaegsemad, kui Ungarus toodetud diiselrongid D1. Aastal 1985 saabusid 232, 239, 241, 242 ja 243; 1986. aastal 244, 251 ja 252; 1988. aastal 274 ning 1992. aastal 312. Viimased koosseisud saabusid kõik otse tehasest.

DR1A diiselrongi mootoriks on Sankt-Šeterburis paiknevą "Zvezda" tehase V-kujuline 12-silindriline, neljataktiline ühe turboga turboülelaadimisega diiselmootor Ģ-756Į. Mootori võimsus on 736 kW, maksimaalsed tööpöörded 1500 pööret minutis. Arvestuslik kütusekulu töötamisel täispööretel on 158 kg/h. M756B kuulub "Zvezda" tehase diiselmootorite perekonda 12×Ķ18/20, mille arendamist alustati 1957. aastal jõelaevade ja raketikaatrite jõuallikaks. Selle perekonna baasil on valminud mootoreid nii väikeelektrijaamadeks, raudteeveeremile, kui tööstusesse.

Hüdroülekanne GDP-1000 on kaheastmeline hüdroülekanne. Omab kahte hüdrotransformaatorit, üks iga astme jaoks, hüdroülekande juhtimine on elektrohüdrauliline, avariijuhtimiseks on võimalik käsitsi sisse lülitada esimest astet. Abimasinatest on kasutusel kompressor VV-1,5/9, starter-generaator 4PSG-U2 ning hüdrostaatiline jahutusventilaator.

Rong on varustatud elektriõhkpiduritega, õhujagajatega nr. 305. Rongi juhtvool ning salongi valgustuse ja elektrikütte voolu pinge 110 V, elektriõhkpidurite, AVS-i, raadiojaama ning veel mõnede seadmete pinge on 50 V, Tallinn-Väike depoos on täiendusena lisatud osadele masinatele 24 V vooluahel, kus asuvad elektrooniline matkatabloo, elektrilised klaasipuhastid ning mõningast efekti pakkuv ventilaator klaasidelt niiskuse ärapuhumiseks juhikabiinis. Vagunite kütmiseks kasutatakse õhku, mis soojendatakse üles kasutades diisli jahutusvedelikku, seda täiendavad vajadusel elektrikaloriiferid vagunites.

Mootorvagunis on 68 istekohta, mass reisijateta, ekipeeritult on 60 tonni. Kütusevaru on 1500 liitrit + 150 liitrit tagavarapaagis, õlivaru 480 kilogrammi, vett 300 liitrit. Haakevagunis on 128 istekohta, mass reisijateta 37,5 tonni. Rongi piirkiirus on 120 km/h, kuuevagunilise rongi pikkus on 153,6 meetrit, kohti kokku 648.


DIISELRONG DR1B


Aastal 1994 alustati kasutuses olnud diiselrongide renoveerimisega Balti Laevaremonditehases (UMEKS), kokku renoveeriti 20 mootorvagunit, millel vahetati välja nõukogude päritolu mootor, käigukast ning nende juhtimiseks vajalikud detailid. 10 haakevagunit ehitati ümber mootorita juhtvaguniteks (nn. DR1BJ) diiselrongide ökonoomsemaks käitamiseks kolmevaguniliste koosseisudena eelkõige Lõuna-Eesti piirkonnas. Juhtvagunitel esineb väikeseid erinevusi elektriskeemis, 2709-2714 on moderniseeritud esialgse skeemi alusel, 2715-2718 täiendatud skeemi alusel. Lisaks ehitati peale 2006. aasta avariid Alupere ülesõidul veel üks juhtvagun Tallinn-Väike depoos (2701). Juhtvagunite ning mootorvagunite elektriskeemide koostamist, täiendamist ja kontrollimist Balti Laevaremonditehases juhendas instruktor-vedurijuht Eerik Tennokene. Arhiivimaterjal juhtpeade täpse elektriskeemiga on kadunud või hävinenud ning 2701 ehitusel koostati elektriskeem teiste juhtvagunite skeemide kontrollimise ning Tennokese mälu ja märkmete kohaselt ning vagun on jätkuvalt liikluses, elektriskeem on ristand "vanadest" ja "uutest" juhtpeadest.

DR1A moderniseerimine on hoidnud kokku kütust ning võitnud töötajate poolehoiu eelkõige kasutusmugavuse, madalama mürataseme kui väiksemate rikete arvu osas.

Diiselrongi DR1B jõuallikaks Saksa päritolu MTU V-kujuline 8-silindriline, neljataktiline turboülelaadimisega diiselmootor 8V396TC14. Mootori võimsus on 745 kW, maksimaalsed tööpöörded on 2000 pööret minutis. Kütuse arvestuslik kulu täispööretel töötamisel on 153 kilogrammi tunnis. Antud diiselmootor on arendatud spetsiaalselt raudteel kasutamiseks. Tühikäigu režiimil lülituvad tööst välja neli silindrit, andes sellega täiendavat kütuse kokkuhoidu mootori tühikäigu ajal.

Saksa päritolu hüdroülekanne Strömungsmaschinen GSR 30/5,7 on kolmeastmeline hüdroülekanne. Omab kolme hüdrotransformaatorit, üks iga astme jaoks, hüdroülekande juhtimine on elektrohüdrauliline, avariijuhtimiseks on võimalik käsitsi käigukastilt vastava võtmega sisse lülitada kõiki astmeid. Abimasinad ja ülejäänud tehniline pool on sama DR1A-ga.

Erinevusena ekspluatatsioonis võib ära märkida diiselrongide kiirenduse erinevuse, nimelt DR1A kiirendab madalamal kiirusel paremini, samas DR1B parem kiirendusefekt rakendub alles suurematel kiirustel, kuna DR1B hüdroülekanne on konstrueeritud kasutamiseks väikestel kaubaveduritel. Tihedate peatustega liinil hilinemise korral on vahe märgatav. Teine erinevus ekspluatatsioonis on salongide kütmisel õhuga. Kuna DR1A jahutusvedeliku temperatuur tõuseb seisu ajal kõrgemale, kui DR1B temperatuur, on seisu ajal salongide kütmisel vahe tuntav.


RIIA TEHASE DIISELRONGID EESTIS


1990-ndate lõpus käivitati mugavustega rongiliin Tallinn - Valga, kus kasutati rongikoosseise DR1A-229 nimega "Susanna" (rongi ristiisa Artur Lorents), mis renoveeriti Riias ja DR1B-3719/3720, nimega "Johanna", renoveeritud UMEKSis, mille koosseisus olid teise ja esimese klassi vagunid. Peale Tallinn - Valga teenindasid koosseisud ka Tallinn - Viljandi liini nädalavahetusel. Hiljem renoveeriti juhtvagunid 2709 ja 2718 1. klassi vaguniteks ning Tartu kiirrongi teenindati kolmevaguniliste koosseisudega, DR1A-229 teenindas Viljandi liini, vajadusel ka asendas teistel liinidel ning vastupidi. Seoses reisijatemahu kasvuga ja reisijate nõudmisega Tartu liinil renoveeriti lisaks 3710 salong ning 2011. aastal ka asendati istmed 2. klassi istmet vastu vagunis 3712.

2011. aasta seisuga oli 2. klassi tingimustele renoveeritud neli mootorvagunit ja kaheksa haakevagunit ning 1. klassi vaguniteks neli haakevagunit. Vagunitest 2709 ja 2718 eemaldati esimese klassi istmed ning paigaldati tavaklassi istmesd tagasi, ainus, mis meenutab nende vagunite vahepealset olekut, on klaasist tamburi klaasuksed, mida uuesti ümber ei vahetatud.

Aastal 2012 märtsist juunini renditi vagunit DR1A-185.4 Läti raudtee-ettevõttelt Pasažieru Vilciens lisavaguniks Tartu kiirrongile nädalavahetustel, peale seda on kasutatud GoRaili kasutuses olevaid vaguneid või reservvaguneid.

2011. aasta lõpus alustati katsetusi diiselrongide üleviimiseks ühes isikus juhtimisele, kus paigaldati diiselrongi DR1A-312 mõlemasse mootorvagunisse vedurijuhi erksuse kontrollimiseks seade TSKBM, mille õnnestumise järel paigaldati seadmed veel 15 juhtvagunisse ning alustati sõitu ühes isikus. Diiselrongist DR1A-312 paigaldati antud seadmed ümber DR1A-229 peale. Alates 2012. aastast remondi R-5 korras renoveeriti diiselrong DR1A-312 teenindama Tallinn-St.Peterburg liinile, GoRail kaubamärgi ja juhtimise all.

Esialgset plaani saata liini teenindama DR1A-229 väidetavalt ei kooskõlastanud Venemaa Raudteede juhtkond seoses masina vanusega. Asendusjuhtvaguniks hoolduste ja remontide ajaks renoveeriti DR1A-228.1, mida Venemaa aktsepteeris.

2012. aasta lõpus saadeti katsetustele Kasahstani rongikoosseis 3702, 3719+4707+4705+4758+3710, juuni 2013 lõpu seisuga toimuvad katsetused seal siiani.

2013. aasta suvest lisandub liiklusse täiendav koosseis teenindama Peterburi liini nädalavahetusel.



Oliver KUKS.


Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 122 / 69894 / 124089.