EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Esimene elektrirong seeriast ER1.

Riia elektrirongid Pääsküla depoos.

ER2 elektrirongid Balti jaamas.

ER2-1032 koosseisu pidulik liinilt mahavõtmine.


RIIA TEHASE ELEKTRIRONGID

 » ER1 ja ER1B elektrirongid
 » ER2 elektrirongid
 » ER12 (ER2S) elektrirongid
 » ER-seeria vagunite andmebaas
 » Info koossisude kohta
 » Vagunite värviskeemid



Nõukogude Liidu raudteevõrgustiku linnalähiliinidel algas 1940-ndatel aastatel massiline üleminek elekterveole. Antud liinide teenindamiseks alustati Riia Vagunitehases (RVR) elektrisektsioonide SR ja SR3 tootmist, samuti jätkus eelnevalt toodetud rongide moderniseerimine.

Elektrisektsioonid SR ja SR3 olid samas üsna kehvade dünaamiliste näitajatega, mis oli takistuseks raudtee läbilaskevõime tõstmisel ning sel põhjusel tekkis vajadus juba 1950-ndatel aastatel uuemate elektrirongide järele.

Nende elektrirongide projekteerimiseks koostas NSVL Teedeministeeriumi Kesk Teadus-Uurimisinstituut tehniline ülesanne. Uute, 3kV pingel töötavate rongide kavandmise põhitingimuseks oli kiirenduse ning tippkiiruse tõstmine, lisaks vagunikere pikendamine 23,6 meetrini ning rongide varustamine rekuperatiiv-reostaatpiduritega.

Esimeseks sammuks ülesande täitmisel valmis 1953. aastal Riia Vagunitehases elektrisektsioon SN, mis võrreldes SR3-ga omas kaasaegsemat välimust ning võimsamaid veomootoreid.

Katsetuste käigus selgus, et olenemata saavutatud tippkiirusest 120 km/h, ei piisa väikeste peatusevahede puhul kiirendusest ning keskmine kiirus ei olnud märgatavalt suurem eelkäijast. Olulisemaks põhjuseks osutus sarnane vanemate elektrisektsioonidega koosseisu ülesehitus, kus oli kahe haakevaguni kohta üks mootorvagun. Sellel põhjusel elektrirongi SN seeriatootmisesse ei antud.

Tööd ülejäänud ülesannetes jätkusid, näiteks reostaat-rekuperatiivpidurdussüsteemi konstrueerimist juhtis Perovski elektriveeremi remondi tehas. 1956. aastal varustati kaks kahevagunilist elektrisektsiooni seeriast Smv reostaat-rekuperatiivpiduritega, mis toodeti tehases "Dünamo". Antud rongikoosseisud said peale moderniseerimist indeks RS.

Peale elektrisektsiooniprojekti SN ebaõnnestumist, jätkasid Riia tehase konstruktorid tööd ülesande täitmiseks. Selle tulemusena valmis 1957. aastal uus elektrirong seeriast ER1, kus ühe haakevaguni kohta oli üks mootorvagun. Kümnevagunilises oli 5 elektriliselt eraldatud sektsiooni (mootorvagun [Ì] + haakevagun [Ï]), kusjuures juhikabiinid ehitati vaid haakevagunitele, mis asusid rongi otstes [Ã]. Selliselt oli võimalik kasutada rongi 4-, 6-, 8- ja 10-vaguniliste koosseisudena.



Mootorvagunite arvu muutumisega rongikoosseisus muutusid paremaks ka terve koosseisu dünaamilised omadused võrreldes eelneva katseeksemplariga SN, mis kasutas sarnase võimsusega veomootoreid.

Elektrirongi ER1 vagunid olid veidi pikemad, kui rongi SN vagunid, samuti puudusid ka rekuperatiiv-reostaatpidurid. Sellest olenemata sai elektrirongist ER1 alus järgnevaks pooleks sajandiks linnalähirongide modifikatsioonide tootmises kogu Nõukogude Liidus.

Pidev töö tulemusena elektrirongi erinevate sõlmede uuendamisel lasti käiku erinevaid mudeleid ja modifikatsioone, mõni neist pääses masstootmisesse, mõnda toodeti kas üksikeksemplar või väikeseeria. Ajavahemikul 1957. kuni 1992. aasta toodeti umbes 1440 koosseisu 3kV alalisvoolu võrguga ning 654 koosseisu 25kV vahelduvvoolu võrguga piirkondade jaoks. Neist sai lähilinnaliinide elektrirongide pargi tuumik terves Nõukogude Liidus, samuti eksporditi ligi 100 erinevat elektrirongikoosseisu teistesse sotsialistliku bloki riikidesse.

Riia vagunitehase elektrirongide tootmise suurendamiseks toodeti haakevaguneid ka Kalinini (praegune Tver) vagunitehases. Elektriseadmeid ER-tüüpi rongidele paigaldamiseks aga toodeti tehastes üle Nõukogude Liidu, nende seas ka Tallinnas, Kalinini nimelises elektrotehnika tehases.

Riia vagunitehase elektrirongid olid Eestis kasutusel aastast 1974 kuni uute elektrirongide kasutuselevõtuni 2013. aastal, kasutati ronge seeriatest ER1, ER2 ja ER12.

Andrei AFANASSENKO,
Vene keelest tõlkis Oliver KUKS.


Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 57 / 399916.