EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Elektrirong ER12-6001.

ER12-6002 peale ER2s skeemile ümberehitamist.

ER2S juhipult originaal kontrolleriga.


ER12 (ER2S) ELEKTRIRONGID

Üheks oluliseks ER1 ja ER2 puudujäägiks oli reostaatkiirendus, mille puhul märkimisväärne osa elektrienergiast läks kaduma läbi kiirendustakistite. Riia vagunitehase konstruktorid katsetasid viga parandada impulsskiirendusega. Süsteem nägi ette takistite ja reostaatkontrolleri asendamise staatilise voolumuunduriga, mis hoidis kokku 10% elektrienergiat.

Esimene kümnevaguniline elektrirong seeriast ER12, numbriga 6001, valmis 1976. aasta septembris, kus juhttenika hulgas kasutati muuhulgas ka Tallinna Kalinini-nimelises elektrotehnikatehases välja töötatud kahefaasilisi türistor-impulssvoolumuundureid TIP-1320/3U, mis võimaldasid sujuvalt juhtida voolu veomootoritele vahemikus 5 kuni 95 protsenti pingest kontaktvõrgus, samuti juhtida mootorite ergutust vahemikus 100 kuni 50 protsenti. Olenemata voolumuundurite raskusest, mis tõstis vaguni kaalu 56,5 tonnini, kasvas rongi kiirendus kuni 0,71 m/s2, võrreldes ER2 kiirendusega, 0,57 m/s2.

1981. aastal ehitas Riia Vagunitehas veel kaks ER12-tüüpi elektrirongi - kuuevaguniline 6002 ja neljavaguniline 6003. Need rongid, nagu ka esimene, viidi Tallinna depoo Pääsküla tsehhi. Selleks ajaks oli üks sektsioon rongist ER12-6001 jäetud seisma seoses tõsiste tehniliste probleemidega veoahelas. ER12-tüüpi rongidest moodustati kolm kuuevagunilist rongi, mis töötasid liinil koos ER1 ja ER2 koosseisudega.

Elektrirongi ER12 kere on peaaegu identne 1974. aasta tüüpi ER2 kerega, erinevus on vaid vagunialuse tehnika asetuses. Juhikontroller omas vaid viis positsiooni: null, manööver, üks, kaks ja kolm, mis võimaldasid valida rongi sobiva kiirendamise. Elektriõhkpidurit juhiti juhikraani 395 abiga.

Rondgide ekspluatatsiooni käigus täheldati elektrienergia kokkuhoidu umbes 8%, samas leiti ka rida puudujääke, mis viis seadmete väljalangemiseni. Peamiseks põhjuseks oli pooljuhtelementide vähene töökindlus ning voolumuunduri halb pingekõikumise taluvus, mida esineb alajaamades kaugel asuvates piirkondades. Samuti täheldati jaamafooride iseeneslikku sulgumist, kuna rongi intensiivsel kiirendamisel mõjutas voolumuunduri töösagedus jaamaseadmete ja valgusfooride tööd.

Türistor-implusskiirendusega rongide tootmist kavandati jätkata, paralleelselt ka vahetades ER2 agregaate ER12 seadmete vastu üle NSVL-i. Kahjuks aga jäi halva majandusliku seisukorra tõttu see projekt teostamata.

Kallid varuosad said saatuslikuks tollal vaid Eestis liikunud ER12-tüüpi elektrirongidele. 1990-ndate keskpaigas seoses varuosade puudumise ja kehva majandusliku seisuga otsustati, et türistorjuhtimise kasutamine Tallinna piirkonnas ei ole eesmärgipõhine ning kõik ER12 elektrirongid ehitati ümber töötamaks ER2 seadmetega Pääsküla depoos. Puudu olev seadmestik võeti maha kantud ER1-tüüpi vagunitelt. Hindamatu panuse töödesse andis Pääsküla depoo veteran Harri Saarma, kelle perekonnanime initsiaali järgi nimetati ka moderniseeritud rongid - ER2S.

Ümberehitatud elektrirongid erinesid elektriskeemilt ja agregaatide asetuselt originaalsetest ER2 rongidest, mis raskendas tihti nende ekpluatatsiooni ja remonti. Kahel koosseisul jäid alles ER12 juhikontrollerid - neljanda positsiooni (veomootorid on ühendatud kahte rööpahelasse, ergutus 50%) lülitamiseks tuli kontroller lülida kolmandasse positsiooni ning juhipuldil vajutada nuppu "?unt".

2000-ndate aastate alguses, kui reisijate arvu tõttu lühenesid rongid neljavagunilisteks, saadeti neli haakevagunit, nende seas kaks ER12 haakevagunit, Riiga ümberehituseks juhtvaguniteks. Ümberehituse käigus paigaldati rongil uuetüübilised, suurte esiakende ja kaasaegse disaniga juhikabiinid koos uue juhipuldiga. Ümberehitatud ER2S vagunid säilitasid oma seeriat ning seeriale vastavat numeratsiooni. Nende vagunite kasutamist liinil alustati 2003. aastal.

Aegviidu lähedal 2010. aasta detsembris juhtunud rongiõnnetuse tõttu kanti maha kaks ER12-tüüpi vagunit. Peale seda kasutati ER12-6002 (ER2S-2203/04) vaguneid asenduseks teistes koosseisudes, ülejäänud koosseise kasutati liiniliikluses kuni 2013. aasta suveni, mil võeti liiklusest maha viimased Riia vagunitehase elektrirongid. Peale ER12 elektrirongide liinilt mahavõtmist müüdi neid Riia Vagunitehasele.

Andrei AFANASSENKO,
Vene keelest tõlkis Oliver KUKS.


Tagasi


Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 82 / 197456 / 251651.