"Ümarguse" kabiiniga ER2 elektrirong.
"Kandilise" kabiiniga ER2 elektrirong.
Juhtmootorvaguniga elektrirong.
Haakevagunitset ümberehitatud juhtvagun.
|
Peale Moskva ja Leningradi piirkonna üleminekut elektrirongide ER1 kasutamisele anti Riia Vagunitehase inseneridele ja konstruktoritele uus ülesanne - modifitseerida ER1 tüüpi elektrirong kasutuseks madala ooteplatvormiga (kõrgus 200mm rööpapeast) piirkondades. Rongid pidid võimaldama reisijate mugava sisenemise ja väljumise nii kõrgete, kui madalate platvormide puhul. Projekti kohaselt määrati uutele elektrirongidele tüübiks ER2. Vaguni konstruktsiooni nõrgenemise vältimiseks tugevandati vagunite külgseinu, raami otsi, juhtvagunite esiosasid, aga ka vagunite ukseavasid.
Tehase tootmisprotsesside ühtlustamiseks muudeti pidurisüsteemi - mootorvagunitele paigaldati kahe pidurisilindri asemel neli, ehk kaks tükki pöördvankri kohta. Antud muudatuse tingis sarnaste elektrirongide ER9 tootmine, mis olid ette nähtud töötama vahelduvvooluga kontaktvõrgu piirkondades. Samuti viidi sisse muutusid elektrisüsteemis - happeakude asemel alustati leelisakude kasutamist, samuti muudeti voolumuunduri mähise konstuktsiooni.
1962. aastal mindi Riia ja Kalinini vaguniehitustehastes täielikult üle ER2 tüüpi elektrirongi tootmisele. ER2 tüüpi elektrirongide numeratsioon algab rongist ER2-300, viimane toodetud ER1 elektrirong oli ER1-259.
1974. aastal lõpetati "ümarate" kabiinidega elektrirongide tootmine ning alustati kaasaegsemate ja lihtsama ehitusega "kandiliste" kabiinide tootmisega, esimeks "kandiliseks" sai ER2-1028. Juhikabiini paigaldati uuem juhtpult koos uuendatud juhikontrolleri ja pidurite juhtkraaniga 395 kraani 334E asemel.
Tallinna lähiliinidel alustati vanade, SR3 tüüpi elektrirongide asendamist uute, ER2 tüüpi elektrirongidega 1974. aastal, kui Tallinnasse saabus esimene uus ER2 tüüpi elektrirong. Juhtumisi oli meie esimene uus tehase jaoks viimane "vana": ER2-1027, kui tollal Eesti uusim elektrirong oli viimane "ümara" kabiiniga ER2 tüüpi elektrirong, mille Riia Vagunitehas tootis. Rong toodeti tehases kümnevagunilisena, kuid Tallinna saabus see kaheksavagunilisena. Samal aastal anti käiku ka teine uus rongikoosseis - ER2-1032.
Lisaks oli planeeritud veel mõne uue ER2 tüüpi rongi andmine Pääsküla tsehhi kasutusse, paraku seda ei toimunud. Rongiparki uuendati see-eest ER12 tüüpi türistor-impulsskäivitusega elektrirongidega, mis saabusid Tallinnasse, kui katsemudelid. Samuti toodi Moskva erinevatest depoodest siia kasutatud ER1 tüüpi elektrironge. Järgmised kaks ER2 tüüpi elektrirongi, numbritega 1293 ja 1294, saabusid Pääskülla 1988. aastal peale kuueaastast kasutamist Riia lähiliinidel.
1990-ndate aastate teises pooles moderniseeriti kasutuses olnud ER2 ja ER12 tüüpi elektrironge, milles käigus vahetati välja aknaraamid ning reisijatesalongi seinakatted, paigaldati uued lükanduksed tamburitesse, kolmekohalised diivan-tüüpi istmed vahetati plastmassist üksikute istmete vastu, mis paigaldati asetusega kaks kõrvuti ühe seina ääres ja kolm kõrvuti teise seina ääres, haakevagunitest likvideeriti tualetid. Lisaks laiendati ER2-1027 juhikabiini raadioruhvi ja tualeti kaotamise arvelt.
2000-ndate aastate alguses vähenes reisijate maht Tallinna piirkonnas, mistõttu lühendati rongikoosseisud nelja vagunini. Lühemat rongi ei võimaldanud liinile saata ER2 tüüpi rongi iseärasused: rong oli jaotatud sektsioonideks, mis koosnes mootorvagunist ja haakevagunist, samas oli juhikabiin haakevagunis, seega sai rongikoosseis olla minimaalselt neli vagunit. Samal põhimõttel tuli moodustada ka pikemad rongikoosseisud, seega standartses ER2 koosseisus oli paarisarv vaguneid. Kolme- ja viievaguniliste koosseisude tarbeks ehitati Pääsküla depoos mõned mootorvagunid ümber "universaalseteks". Nendest vagunitest oli võimalik koostada kolmevaguniliseid sektsioone skeemiga juhtvagun+mootorvagun+haakevagun või juhtvagun+mootorvagun+juhtvagun. Kolmevaguniliste sektsioonide töökindluse tõstmiseks lisati "universaalsetele" mootorvagunitele võimalus käsitsi välja lülitada veomootoreid grupi kaupa, ehk ühe veomootori rikke korral oli võimalus antud grupp välja lülitada ja jätkata sõitu teise grupiga.
2001. aastal katsetati kahevagunilise rongi kasutamist liinil, mille tarbeks ehitati kahele mootorvagunile juhikabiinid. Reisijateveo mahu taaskasvuga jäi aga antud koosseis väikeseks, samuti oli probleemiks vähene töökindlus, mistõttu üsna kiirelt lõpetati kahevagunilise koosseisu kasutamine liinil.
Lisaks eelnimetatud katsetusele saadeti ümberehitusele ka üks ER12 elektrirongi haakevagun, millest pidi ehitatama juhtvagun. Sellest pidi saama uus juhtvagun asendamaks vana ER2-806.07 juhtvagunit, mis omakorda saadeti asendama 1980. aastal Balti jaama rongikatastroofis hävinenud ER-1032.01 vagunit. Antud ER12 tüüpi vagun Lätist remondist tagasi ei saabunud, selle asemel saadeti ER2T seeria juhtvagun, mis oli omakorda ümberehitatud kasutamiseks ER2 tüüpi koosseisudes.
2000-ndate aastate keskel, kui alustati vananenud ER1B tüüpi rongikoosseisude mahakandmist, muutus teravaks juhtvagunite puudus, neljavaguniliste rongikoosseisude kasutamise tõttu aga seisis depoos hulk mootor- ja haakevaguneid, mida praktiliselt liinil ei kasutatud. Probleemi lahendamiseks saadeti Riia Vagunitehasesse neli haakevagunit (kaks ER2 ja kaks ER12 tüüpi haakevagunit), et neist ümber ehitada juhtvagunid. Ümberehituse käigus paigaldati rongil uuetüübilised, suurte esiakende ja kaasaegse disaniga juhikabiinid koos uue juhipuldiga. Antud vagunitest formeeriti uued koosseisud, mis anti liinile 2003. aastal.
Samuti anti 2003. aastal kasutusse uus rongikoosseis, mille tarbeks soetati uued, ET2R tüüpi juhtvagunid Tor?oki Vagunitehasest, mootorvagunitena kasutati depoos reservis seisnud ER2 tüüpi mootorvaguneid.
Viimane Riia Vagunitehase elektrirong soetati Pääsküla depoosse 2007.aastal. Lätist osteti üks haakevagun, kaks mootor- ja kaks juhtvagunit, mis olid läbinud uuenduskuuri ja kapitaalremondi. Nendest vagunitest moodustati neljavaguniline koosseis, mis teenindas Tallinn-Keila ekspressliini.
Pääsküla depoos ekspluatatsioonis olnud koosseisudel tehti mitmeid täiendusi ja uuendusi - paigaldati automaatsed informatsioonisüsteemid reisijatele, firmalt "Mobitec", mitmetes vagunites vahetati plastmassist istmed pehmemate istmete vastu. Üleminekuga rongi juhtimisele ühes isikus paigaldati juhikabiinidesse süsteem TSKBM, mis kontrollis pidevalt juhi valvsust ning tervislikku seisundit.
Riia Vagunitehases toodetud ER2 tüüpi elektrirongide ekspluatatsioon Tallinna piirkonnas lõppes 2013. aasta suvel, neid asendavad Stadler FLIRT tüüpi elektrirongid.
Andrei AFANASSENKO,
Vene keelest tõlkis Oliver KUKS.
Tagasi
|
