KADRINA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Rongi saabumine Kadrina jaama.

Kadrina raudteejaam.

Diiselrong Kadrina jaamas.


KADRINA

  Pildigallerii

  Jaama skeem (2014)
  Jaama skeem (1992 - 2013)
  Jaama skeem (197? - 1991)


AJALUGU

Kadrina alevik asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tapa - Narva raudtee ja Pärnu - Rakvere maantee ääres Loobu jõe ülemjooksul.

Varem oli siinse koha nimi Tõrvestevere (Tristfer). Taani Hindamisraamatu järgi - parochia Toruestaeuaerae (Tõrvestevere kihelkond). Kadrina kohanimi on tuletatud Kadrina püha Katariinale pühitsetud kiriku ja koguduse nimest. Alevikuks hakkas Kadrina (varasem variant Katerinen) kujunema pärast Balti raudtee ehitamist.

Raudtejaam rajati aastal 1870 raudtee avamiseks. Jaamas oli vähemalt kolm teed, reisijate ooteplatvormid paiknesid jaamahoone ees ning peatee ja kõrvaltee vahel. Kauba laadimiseks rajati lisaks kõrvaltee ning selle äärde kõrge kaubaplatvorm.

Aasta 1933 kevadel hakkasid Tapa ja Rakvere vahel liikuma esimesed mootorrongid, mis tegelikult olid ümberehitatud Tallinna trammi bensiinimootorvagunid. Seoses mootorongide käikulaskmisega avati Tapa - Kadrina - Rakvere uued peatuskohad: Udriku, Neeruti, Hulja ja Risu.

Tõenäoliselt peale Teist Maailmasõja Kadrina jaama teedevahelisest perroonist loobuti ning kuna nüüd ooteplatvorm asus tee ääres polnud võimalik siin teostada reisirongide kohtumist.

Aastal 1957 rakendati Tallinn - Narva liinil esmakordselt induktsioontüüpi vedurite turvaseadmeid koos autostoppide ja automaatsignalisatsiooniga. Ilmselt umbes samal ajal rakendati Kadrina jaamas ka elektritsentralisatsiooni ning paigaldati läätsfoore. Läbi aegade pole jaamateede konfiguratsioon oluliselt muutunud.

Seoses Stadler FLIRT rongide saabumisega rajati aastal 2014 uus ooteplatvorm, mille kõrgus on vastavalt euroopa standardile 150 mm. Perrooni pikkus on 100 meetrit ning selle asukoht nihus pisut Tallinna poole. Uue platvormi ametlik avamine toimus 23. septembril 2014 a.

Kadrina jaamas peatuvad Tallinn - Rakvere - Narva diiselrongid.


JAAMAHOONE

Kadrina ühekorruseline puidust jaamahoone oli ehitatud aastal 1870 Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi.

Kadrina esimene jaamaülem oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald. Jaamahoones paiknesid peale ootesaali ja ametiruume ka Pahlenite eraruum ning jaamaülema korter.

Alates 1980. aastast hoone seisab tühjana. Aastal 1995 Eesti Vabariigi president Lennart Meri oli jaamahoone viimane ametlik külastaja.

Tühja hoone saatus oli päris kahtlane, kuid aasta 2014 sügisel Eesti Vabaõhumuuseum teatas, et Kadrina jaamahoone pakkub huvi ning muuseum kaalub võimalust selle Rocca al Maresse vedamisest.



Dmitri Knjazev, 2015

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 146 / 78715 / 132910.