XX sajandi 1920-ndatel aastatel algas Ida-Virumaal põlevkivi kaevanduste aktiivne areng: avati uusi karjääre ning rajati põlevkivitöödelduse tehasi. See oli suuremas osas põhjustatud pealesõjalise energeetikakriisiga kuid samuti ka tööstuse kiire kasvuga.
Aastaks 1925 aktsiaselts "Kütte-Jõud", mille omanikuks oli Tallinna Paberi- ja Puupapitehas, lõpetas uue põlevkivikarjäärini harutee ehitamist ning selle liitumiskohas Eesti Raudtee Sonda - Püssi jaamavahe peateega tekkis Küttejõu (algul Kütte-Jõud) raudteejaam. Karjääri juurde rajati kümmekonna majaga asula, mis sai sama nime. Aastal 1945 küttejõu asula sai alevi staatuse.
Esmajärjekorras oli Êüttejõu karjääri ülesanneks varustada Tallinna paberivabrikut odava küttega, kuid põlevkivi müüdi ka tärkavale õlitööstusele. Aastal 1933 avati küttejöus ka allmaakaevandus.
Laiarööpmeliste haruteede kogupikkus oli 3 kilomeetrit, karjääris oli rajatud ka kitsarööpmeliste raudteede võrk.
1947. aasta oli Küttejöul kõige tootlikum - kaevandus andis 317 tuhat tonni põlevkivi. Samal aastal karjäär suleti. Allmaakaevandus jätkas veel tööd, kuid aastal 1951 seda ühendati Kiviõli kaevandusega.
Varsti peale karjääri tegevuse lõpetamist suleti tarbetuse tõttu ka Küttejõu raudteejaam, kuid veel mõni aasta tegutses see peatuskohana. Küttejõu kadus lõpplikult raudteekaardidelt 1960-ndate lõpus.
Aastal 1954 Küttejõu alev liideti Kiviõli linnaga. Kiviõli raudteejaam paikneb vaid paari kilomeetri kaugusel endise Küttejõu jaama asukohast.
Praeguseks on Küttejõu kasarmute ümber kujunenud eramajadest küla. Võsastuvate põllulappide vahel paiknevad tarastatud aianduskooperatiivid. Vanas paekivihoones töötab kauplus,tegutseb väike arstipunkt ja raamatukogu. Karjääri veerel on mälestusammas Teises maailmasõjas hukkunuile. Endise kaevanduse hoovis töötavad mõned firmad. Alles on ka Küttejõu raudtejaama hoone, kuigi rongid siin enam ei peatu.
