OLIVERE KOHTLA-NÕMME
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Kohtla-Nõmme keskus

New Consolidated Gold Fields tehas Kohtla-Nõmmel.

Kohtla-Nõmme peatuskoht.


OLIVERE KOHTLA-NÕMME

  Kohtla-Nõmme peatuskoha skeem (2014)
  Olivere teeposti skeem (umb. 1970-ndad a.)


AJALUGU

Kohtla-Nõmme tekkis ühingu Gold Fields töölisasulana 1930. aastail. Aastal 1931 Consolidated Gold Fields Ltd. tehas käivitas põlevkivitootmise katseprojekti. Tootmiskolmpleksi kulusid peale põlevkiviõlitehase ka purustaja, labor, elektrijaam, kontorihoone, abiehitised, elamu 30 töölistele, meditsiiniline punkt ja sauna. 1934. aastal valmis teine õlitehas, seega suurenes tootmismaht kahekordselt. Aastal 1940 ettevõte oli riigistatud. Põlevkiviõlitehas tegutses aastani 1961 ning maa-alune kaevandus aastani 2001.

Kohtla-Nõmme kandis 19451959 a. Kohtla alevi nime, 1947. aasta lõpuni kuulus Virumaasse, seejärel oli Kohtla-Järve linna alluvuses. Haldusüksusena moodustati Kohtla-Nõmme 9. oktoobril 1990 a., kui eraldati Kohtla-Järve linnast ja arvati alevina Ida-Virumaasse. 25. augustil 1993 a. sai ta alevvalla staatuse.


OLIVERE

Gold Fields`i tehase ehitamisel aastal 1930 rajati ka harutee Püssi - Kohtla jaamavahe 255. kilomeetrilt. Liitumiskohal tekkiski Olivere peatus. Tehase haruteed teenindasid esialgselt Riigi Põlevkivitööstuse auruvedurid ning hiljem Kohtla jaama manöövrivedur. Reisirongid peatusid Olivere peatuses viimati 1970-ndate algul.

Olivere liitumiskoha teenindas oma postikorraldaja, kuid selle puudumisel oli lubatud postikorraldaja kohustusi täita Kohtla jaama rongikoostajal. Vastavalt tehnilise dokumentatsioonile teepostil ja haruteedel oli vähemalt kümme käsipöörangut; teedejaotus arvatavasti muutus vastavalt vajadusele.

Rongi ärasaatmine Kohtla jaamast toimis võti-sauaga, väljasõidufoori keelduva näiduga. Rongi liikumise ajal Kohtla jaamast Olivere postini oli jaamavahe blokeering suletud ning peale teeposti läbimist ja jaamavahe vabastamist teeblokeeringu töö taastas. Automaatblokeering Kohtla - Püssi jaamavahel oli rakendatud aastaks 1974.

Peale põlevkiviõlitehase sulgemiseni Olivere teeposti ja selle haruteed kasutati kõigepealt põlevkivi väljaveetmiseks "Kohtla" kaevandusest. Harutee pikkus Oliverest "Kohtla" kaevanduseni oli umb. poolteist kilomeetrit. Üks teedest kaevanduse läheduses oli varustatud kraanaga puidu mahalaadimiseks. Seoses "Kohtla" kaevanduse sulgemisega 2001. aastal oli ka Olivere teepost ning haruteed likvideeritud.


KOHTLA-NÕMME

Peale Olivere peatuskoha sulgemist tuli Kohtla-Nõmme elanikele rongi peale saamiseks kõndida umbes kaks kilomeetrit Kohtla jaamani. Kohtla-Nõmme vallajuhid on juba hea mitu aastat asja ajanud, et Kohtla jaama rongipeatus vallakeskusele lähemale toodaks, kuid vaid 2013. aastal võttis Eesti Raudtee valla soovi kuulda.

Uus ooteplatvorm pikkusega 35 meetrit oli rajatud peaaegu sama kohale, kus varem paiknes Olivere peatus, vaid pisut Narva poole. Peale ooteplatvormi ehitati ka pisike parkla, et ka eraautoga saaksid reisijad rongi mugavamalt tulla.

Kohtla-Nõmme peatuskoht oli pidulikult liikluseks avatud 16. detsembril 2014 a. Samast päevast et peatu enam reisirongid Kohtla jaamas.




Dmitri Knjazev, 2016

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 74 / 107318 / 161513.