PÜSSI
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Püssi jaama esialgne vaksal.

Püssi raudteejaam

Püssi uus jaamahoone.

Diiselrong Püssi jaamas.


PÜSSI

 » Pildigallerii

 » Jaama skeem (2013 a.)
 » Jaama skeem (200? a.)
 » Jaamateede skeem (197? a.)
 » Jaama skeem (1942 a.)


JAAMA AJALUGU

Püssi on vallasisene linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonna loodeosas, asub Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. 2013 a. kohalike omavalitsuse valimiste järel ühines Püssi linn Maidla ja Lüganuse vallaga (uus nimi Lüganuse vald) ja lakkas olemast iseseisev omavalitsusüksus.

Püssit kui maakohta mainiti esmakordselt aastal 1472 (Püsz). Tol ajal oli Püssi alev raskesti läbitav soine maa-ala. Linna territoorium on kuulunud Lüganuse kihelkonda.

Püssi alevile pandi alus 1869. aastal alustatud Balti raudtee ehitamisega. Aastal 1954 sai Püssi aleviks ning 1993. aastal linnaks.

Vähem kui kahe aastaga valmiks ehitatud IV klassi raudteejaam kandis aasta 1921 kevadeni nime Isenhof. Jaama konfiguratsioon oli päris tavapärane: neli teed, kaks ooteplatvormi, reisijatevaksal, pakihoone ja muud abiehitised. Aastal 1937 valmis Püssi soojuselektrijaam ning raudteejaamast rajati sinna ka harutee.

1944. aastal oli raudteejaam saksa vägede poolt hävitatud.

Raudteejaama pealesõjaline areng on seotud Püssi übrusel rajatavate tehastega, seega sai jaam oluliselt suurem. Reisijate jaoks rajati kaks madalat ooteplatvormi ning uus vaksalihoone.

Püssi tähtsaim tööstusettevõte on AS Repo Vabrikud, mis tegeleb puitlaastplaatide tootmisega. Vabriku juurde rajati aastal 1973 Püssi jaamast harutee pikkusega 1 kilomeeter.

Aasta 1974 detsembris avati liikluseks Püssi - Maidla harutee pikkusega 4,5 kilomeetrit. Harutee rajamine oli seotud põlevkivikarjääri nr.3 avamisega Aidu-Nõmmel.

Peale 2000 aastat hakkas jaama tähtsus tasapisi langema. Teedevaheline ooteplatvorm oli lammutatud, mõned kõrvalteed ülesvõetud. Aasta 2012 suvel seoses Aidu karjääri sulgemisega võeti üles Püssi - Maidla harutee.

Seoses Stadler FLIRT rongide saabumisega rajati aastal 2013 uus ooteplatvorm, mille kõrgus on vastavalt euroopa standardile 150 mm. Perrooni pikkus on 100 meetrit ning selle asukoht nihus pisut Tallinna poole. Platvormi rajamiseks oli jaamatee 1 ülesvõetud.

Aastal 2015 oli Tapa - Narva lĩigul rakendatud dispetšertsentralisatsioon ning seoses sellega Püssi jaam on üleviidud kaugjuhtimisele.

Püssi jaamas peatuvad Tallinn - Narva diiselrongid.


EHITISED

Püssi jaama osaliselt kahekorruseline puidust jaamahoone ehitati aastal 1870 raudtejaama avamiseks.

Jaamahoones asus reisijate ootesaal, piletikassa ja sellega seotud ametiruumid. Teisel korrusel paiknes jaamaülema ametikorter. Hoone rajati tüüpprojekti järgi ning samasugused jaamahooned on ka Aegviidu, Kabala, Keila, Paldiski, Raasiku, Toila ja Vaivara jaamades. Peale abiehitisi kuulus jaamakompleksi ka veetorn.

26. juulil 1930 a. veetorn läks auruvedurisädemest põlema ning põles osaliselt maha. Hiljem oli veetorn ümberehitatud.

Jaamahoone ja abiehitised hävisid Teises maailmasõjas. Säilinud on aga kivist veetorn, mis oli 1990-ndatel tunnustatud kultuurimälestisena.

Aastal 1950 rajati uus silikaattellistest jaamahoone, kuhu kolis jaamakorraldaja töökoht. 1990-ndate lõpus vaksalis piletimüük lõpetatud.




Dmitri Knjazev, 2015

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 71 / 69702 / 123897.