Vaeküla jaamahoone.
Sonda raudteejaam - teine jaamahoone.
Kiviõli peatuse reisijate hoone.
Püssi raudteejaam
Kohtla raudteejaama vaksal.
Vaivara jaama vaksal.
Narva raudteejaam 1930-ndatel.
|
Pikkus - 132,0 km.
Ehitatud 1869-70 aà.
Elektrifitseeritamata
Üherajaline.
Nimetus
| km
| Av. (sulg.) aasta
|
Märkused
| 182,0
| 1870
| ex Taps
|
| UDRIKU
|
| 190,5
| 19?? 199?
|
ex Udrih
|
| Neeruti
|
| 191,8
| 1937 196x
|
| 195,7
| 1870
| ex Katerinen
|
| Hulja
|
| 200,5
| 19?? 195x
|
ex Guljall, poolj. suletud aastani 1921, vahejaam 1942-1944 a.
|
| Risu
|
| 203,5
| 1937 195x
|
vahejaam 1942-1944 a.
| 208,3
| 1870
| ex Wesenberg
|
| SÕMERU
|
| 212,1
| 1942 1944
|
vahejaam 1942-1944 a.
|
| VAEKÜLA
|
| 217,7
| 19xx | ex Waiküll
|
| ROHKLA
|
| 220,9
| 1942 1944
|
vahejaam 1942-1944 a.
|
| KABALA
|
| 226,2
| 1870
| ex Kappel
|
| Uljaste
|
| 231,5
| 1942 197x |
vahejaam 1942-1944 a.
|
| SONDA
|
| 235,9
| 1897 |
| 242,4
| 1922
| kuni 1930 a. - peatuskoht
| 244,5
| 1925 197x |
| 248,0
| 1870
|
ex Isenhof
| 254,6
| 193x 197x |
| 255,8 | 2014 |
|
| KOHTLA
|
| 257,3
| 1870
|
ex Kohtel
|
| HIIESOO
|
| 252,6
| 1942 1944
|
vahejaam 1942-1944 a.
|
| Sompa
|
| 264,3
| 187x 197x |
ex Sompe
| 268,0
| 1929
| kuni 1936 - Jõhvi alev pl.
| 271,7
| 1870
1995 | kuni 1931 - Jõhvi jaam
|
| ORU
|
| 278,5
| 187x
|
ex Orro
|
| LIIVAKÜLA
|
| 285,6
| 1942 1944
|
vahejaam 1942-1944 a.
|
| VAIVARA
|
| 289,2
| 1870
|
|
| Sinimäe
|
| 294,0
| 194x 199x |
|
| AUVERE
|
| 298,3
| 1872
| 1873-1919 - Korf
|
| SOLDINA
|
| 305,9
| 187x
|
|
| Energia
|
| ~ 312
| 19xx 2001
|
| 314,0
| 1870
|
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
Tapa - Narva raudteelõik rajati aastail 1869-1870 Balti raudtee (Paldiski - Tallinna - Peterburi raudteeliin) osana. Balti raudtee ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.
Tapa - Jõhvi raudteelõik kuulus II. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta), jaoskonna keskus asus Rakveres. Jõhvi - Narva raudteelõik kuulus III jaoskohda, mis hõlmas teelõiku Jõhvist Volossovo lähisteni (umbes 97 versta), jaoskonna keskus asus Narvas.
Ametlik avamine toimus 5. novembril (vana kalendri järgi 24. oktoobril) 1870 Narvas. Aastatel 1870-1893 tegutses raudtee eraraudteena, misjärel see riigistati.
Aastaks 1870 oli Tapa - Narva lõigul ehitatud 7 raudteejaama: Tapa (Taps), Kadrina, Rakvere (Wesenberg), Püssi, Oru, Vaivara ning Narva. Varsti peale raudteeliini avamist rajati veel mitu jaama ning peatuskohta.
Aasta 1933 kevadel hakkasid Tapa ja Rakvere vahel liikuma esimesed mootorrongid, mis olid ümberehitatud Tallinna trammi bensiinimootorvagunid. Seoses mootorongide käikulaskmisega avati Tapa - Kadrina - Rakvere uued peatuskohad.
1940. aastal sai Eestimaa NSVL liikmeks, ning kohalikud raudteed said Nõukogude Raudteede osaks. Saksa võimu kehtestamisega viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi "normaalrööpmeliseks" (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm).
Kuni 1940. aastani oli Tapa - Narva lõigul liikluse korraldamiseks kasutusel sausüsteem. Peale Teise Maailmasõja hakati sõidukiiruste tõstmiseks ning turvalisuse tagamiseks taastatud raudteel uuemaid turva- ja signalisatsioonisüsteeme rakendama. Aastal 1957 rakendati Tallinn - Narva liinil esmakordselt induktsioontüüpi vedurite turvaseadmeid koos autostoppide ja automaatsignalisatsiooniga.
Kaevandamise arenemisega on Ida-Virumaal rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk, mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi Raudteel ei toimu.
Seoses Tallinna Uussadama rajamisega aastal 1986 suurenes oluliselt ka rongilikkluse tihedus. Läbilaskevõime tõstmiseks avati 1991. aasta 30 mail Oru - Vaivara jaamavahel teine peatee. Vastavalt arenguprorgammile pidi kogu Tapa - Narva lõik saama kaherajaliseks, kahjuks aga need plaanid jäid realiseerimata.
Peale Iseseisvu taastumist hüppeliselt halvanes Ida-Virumaa majandusolukord, mis mõjutas ka raudteed. Kaevandused suletatakse, langeb kohalike kaubarongide arv. Väheneb ka reisijate arv, paljud jaamahooned seisavad tühjad.
Aastal 2011 oli Oru - Vaivara jaamavahe teine peatee tarbetuse tõttu liikluseks suletud ning maha võetud, aastast 2012 ei peatu enam reisirongid Soldina ja Auvere jaamades.
Seoses Stadler FLIRT rongide käikuandmisega rajati aastatel 2013-2015 kehtivates peatustes uued ooteplatvormid, mille kõrgus on vastavalt euroopa standardile 150 mm. Võrreldes endiste perroonidega uued rajati jaamade peateede äärde.
16. detsembril 2014 a. avati Püssi - Kohtla jaamavahel uus peatuskoht nimega Kohtla-Nõmme. Samal ajal oli Kohtla jaamas reisirongide peatus suletud.
Dmitri Knjazev
|