Reola jaama vaksal.
Vastse-Kuuste jaamahoone.
Taevaskoja peatuskoht.
Põlva jaama vaksal.
Ilumetsa peatuskoht.
Veriora jaama vaksal.
Orava jaamahoone.
|
Pikkus - 88 km.
Ehitatud 1930-1931 aa.
Üherajaline, elektrifitseeritamata.
| Nimetus
| km
| Av.
(sulg.)
aasta
|
|
| 
| TARTU
|
| 0
| 1876
| ex Dorpat
|
| 
| Kirsi
|
| 1,9 | ?
|
|
| 
| Ülenurme
|
| 7,4
| 1931
|
|
|
| Uhti
|
| 9,7
| ?
|
|
| | REOLA
|
| 13,4
| 1931
|
|
|
| Vana-Kuuste
|
| 15,3
| ?
|
|
|
| Rebase
|
| 17,7
| 1931
|
| 
| Laane
|
| 23,3
| 1931
2001
|
|
|
| VASTSE-KUUSTE
|
| 28,0
| 1931
|
|
|
| Valgemetsa
|
| 31,4
| ?
|
|
|
| Kiidjärve
|
| 34,1 | 1931
|
|
|
| Taevaskoja
|
| 37,8
| ?
|
|
|
| PÕLVA
|
| 43,0 | 1931
|
|
|
| Holvandi
|
| 49,4
| 1931
|
|
|
| Ruusa
|
| 54,2
| 1931
|
|
|
| VERIORA
|
| 60,7
| ?
|
|
|
| Ilumetsa
|
| 66,0
| ?
|
|
|
| ORAVA
|
| 72,5
| 1931
|
|
| 
| Kliima
|
| 79,0
| 1931
? |
|
|
| Piiroja
|
| 83,5
| ?
? |
|
|
| PETSERI
|
| (46,3)
| 1889
| Eesti territooriumil aastani 1945.
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
| Nimetus
| km
| Av.
(sulg.)
aasta
|
|
|
|
| ORAVA
|
| 72,5
| 1931
|
|
|
| KOIDULA
|
| 85,8
| 2011
|
| |
Rongide regulaarne liiklus Tallinna ja Tartu vahel oli avatud 11. oktoobril 1977 a. Kümne aasta jooksul oli Tartu jaam liini lõppjaamaks. Raudteede edasine areng Kagu-Eesti eeldas Tartu - Petseri piirkonna rajamine Riia - Pihkva raudtee osana ning selle ühendamine Tallinn - Tartu raudteega Tartu - Valga harutee ehitamise viisil. Aasta 1886 mais oli teede rajamine alustatud ning juba aasta hiljem oli Tartu - Valga lõik liikluseks avatud. Aastal 1889 hakkasid esimesed rongid liikuma ka Pihkva - Riia liinil.
Juba XIX sajandi lõpus oli tõstetud küsimus raudteeliini ehitamise kohta, mis ühendaks otseselt Tartu ja Petserit, kuid aga projekt lükati koguaeg edasi, esialgu raha puudumise tõttu, hiljem alganud Esimese Maailmasõja tõttu ning seejärel jälle finantseerimise puudumise tõttu. Ainult siis, kui aastal 1930 õnnestus Eesti Valitsusel saada pikaajalise laenu Rootsilt, sai lõpuks varemad projektid võimaluse realiseerimiseks. Aasta 1930 kevadel alustati mullatõid, mille maht oli 2,3 miljonit kuubmeetrit.
Tartu - Petseri raudteelõik ehitamine oli lõpetatud aasta 1931 sügiseks, liini ametlik käikuandmine toimus 1. nobembril. Kuna tööde reaalne maksumus oli oluliselt kõrgem, kui ettenähtud, siis jäid mõned jaamateed ja hooned tähtajaaks lõpuni ehitamata.
Vastavalt ehituskavale oli Tartu - Petseri lõigul ettenähtud kolm jaama (Vastse-Kuuste, Põlva ja Veriora), seitse pooljaama (Ülenurme, Reola, Rebase, Kiidjärve, Ruusa, Orava ja Kliima) ning kaks peatuskohta (Laane ja Holvandi).
1930-ndade aastate lõpus rajati riigipiirist vähem kui kilomeetri kaugusel ühendustee Valga - Petseri ja Tartu - Petseri liinide vahel, mis võimaldas liikuda uhelt liinilt teisele Petseri jaama vältides. Tõenäoliselt sarnane ümbersõidutee rajati ka Tartu jaama lähedal.
Tartu - Petseri raudteeliini rajamisega moodustas Eestis n.n. "Kagu-Eesti kolmnurk" Tartu - Valga - Petseri - Tartu. Välja arvatades mõned väiksemad ühendusteed ja haruteed oli Tartu - Petseri lõik viimane Eestimaal rajatud laiarööpmeline raudtee.
1940. aastal sai Eestimaa NSVL liikmeks, ning kohalikud raudteed said Nõukogude Raudteede osaks. Saksa võimu kehtestamisega viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi "normaalrööpmeliseks" (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm).
Aastal 1944 oli määratud uus riigipiir, mis ristus raudteed Piiroja peatuskoha ja Petseri jaama vahel. Samal ajal oli Eesti liitunud Nõukogude Liiduga ning kuna füüsilisi piire Nõukogu vabariigide vahel polnud, riigipiiri muutmine ei mõjutanud tollal ajal rongiliiklust.
Aastatel 1958-1959 oli Valga - Petseri raudteelõik varustatud Tantsura süsteemi autostopp seadega, mis kontrollis vedurijuhi valvsuse keelduva näiduga semafori või valgusfoori juurde lähenemisel. 1970-ndate keskel oli kogu lõigul rakendatud poolautomaatblokeering.
1990-ndate algul oli Piiroja peatuskoht ning peatuskohaks muutunud Kliima jaam liikluseks suletud.
Peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1992. aastal ning selle järgneva riigipiiride sulgemist liikluse tihedus Tartu - Petseri raudteeloigul oluliselt vähenes. Kohalikud diiselrongid jätkasid liikuma vaid Tartu ja Orava jaamade vahel, kuid nende arv ka vähenes. Läbi Tartu - Petseri raudteelõiku liikuvad rahvusvahelised rongid olid käigust ära võetud.
Kulude vähenemise ning töö optimiseerimise eesmärgiga oli Tartu - Orava raudteelõik varustatud kombineeritud teeblokeeringuga. Võrreldes tavalise poolautomaatblokeeringuga kõikide jaamade juhtimist teostab üks liiklusekorraldaja ning jaamavahede veeremist vabaoleku kontrollimiseks on iga jaamavahe alguses ja lõpus paigaldatud rattapaaride loendurid.
Aasta 2011 keskel oli riigipiiri ääres ülesehitatud uus Koidula piirjaam, mis oli ka ühendatud Tartu - Petseri liini Orava jaamaga. Jaama ametlik avamine toimus 3. septembril ning sellega sai taas võimalik liikuda "Kagu-Eesti kolmnurgal", nüüd aga ilma riigipiiri ületamiseta. Raudteelõik Oravast Petseri jaamani oli üles võetud. Regionaalsete reisirongide liinid oli samuti pikendatud Koidula jaamani.
Seoses uute Stadler FLIRT rongide saabumisega aastal 2013 on kõik ooteplatvormid ümberehitatud vastavalt Euroopa standardile kõrgusele 550 mm. Samuti on teostatud ka teede kaptaal- või taastusremont.
Dmitri KNJAZEV
|
