TALLINN - TAPA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Ülemiste jaam.

Aruküla jaam.

Raasiku jaamahoone.

Kehra vana jaamahoone.

Aegviidu jaamahoone.

Nelijärve platvorm.

Jäneda platvorm.

Lehtse.

Tapa jaam.


TALLINN - TAPA

Pikkus - 77,6 km.
Ehitatud 1869-70 a.
Elektrifitseeritud: Kehrani - 1973 a, Aegviiduni - 1978 a.
Êàheherajaline: Ülemisteni 1969 a, Tapani 1985-92 aa.

Nimetus km Av.
(sulg.)
aasta
TALLINN
104,4 1870  ex Revel
Kitseküla
107,3 2008
bl.post LUTRI
107,4 ?
1963
ÜLEMISTE
(110,7)
112,3
1900  ex Dvigatel
Vesse
112,7 199x
Rae
114,5 ~1940
~1950
LAGEDI
119,5 1872  ex Laakt
Kulli
123,8 ~1940
Aruküla
128,3 1898  ex Baranovka platvorm
RAASIKU
134,0 1870  ex Rasik
Parila
139,2 ~1940
KEHRA
143,3 1876  ex Kedder
Lahinguvälja
148,6 1939  1957-2009 - Vikipalu
Mustjõe
152,5 1927
AEGVIIDU
161,1 1870  ex Scharlottenhof
Nelijärve
163,6 ~1940
Jäneda
167,4 1870  ex Jendel
Patika
171,1 ~1940
2005
Lehtse
173,9 1876
TAPA
182,0 1870  ex Taps



Tallinn - Tapa raudteelõik rajati aastail 1869-1870 Balti raudtee (Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin) osana. Balti raudtee ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.

Tallinn - Aegviidu raudteelõik kuulus I jaoskonda, mis hõlmas teelõiku Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta), jaoskonna keskus asus Tallinnas. Aegviidu - Tapa raudteelõik kuulus II jaoskohda, mis hõlmas teelõiku Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta), jaoskonna keskus asus Rakveres.

Raudtee ametlik avamine toimus 5. novembril (vana kalendri järgi 24. oktoobril) 1870 Narvas. Aastatel 1870-1893 tegutses raudtee eraraudteena, misjärel seda riigistati.

Aastaks 1870 oli Tallinn - Tapa lõigul ehitatud 4 raudteejaama: Tallinn (Revel), Raasiku (Rasik) , Aegviidu (Charlottenhof) ning Tapa (Taps). Juba paari aasta pärast raudtee ehitamist avati Tallinna ja Raasiku vahel Lagedi jaam.

Raudtee avamise aastal oli Jäneda mõisa omaniku Hermann fon Benckendorffi tellimusel rajatud Jäneda platvorm koos ooteruumiga. Aastal 1876 sai Jäneda pooljaamaks, 1914. aastal sinna oli ehitatud kõrvaltee, ning aastal 1927 sai Jäneda raudteejaama staatuse.

1876. aastal Tartu raudtee rajamisega sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo, remonditöökoda ja teine ooteplatvorm.

Samuti aastal 1876 avati Tallinn - Tapa liinil korraga kaks uut pooljaama, mis hiljem kasvasid jaamadeks: Lehtse ja Kehra. Pärast Kehra paberitehase asutamist 1938. aastal hakkas tekkima raudteejaama juurde suurem asula, tehase juurde rajati harutee.

1878 - 1881 aa. on Tallinn - Tapa lõigul teostatud esimene kapitaalremont, mille käigus rööpaid vahetati raskemate vastu.

Aasta 1898 juunis rajati maaomaniku Peter von Baranoffi tellimusel Raasiku ja Lagedi jaamavahele peatuskoht, mis sai ka tema nime „von Baranoffi peatus" (rahvakeeles „Baranovka"). Talvisel perioodil platvormi said kasutudada ainult Baranoff ise ja tema perekonna liikmed. 1911. aastal tehti peatuskoht avalikuks ning aastal 1924 peatuskohast sai Aruküla raudteejaam, kuhu rajati kaks kõrvalteed.

1900. aastal seoses vagunitehase "Dvigatel" ehitamisega Suur-Sõjamäele rajati Tallinna ja Ladedi vahele uue jaama, mis kandis algselt nime „Dvigatel", hiljem aga (enne 1929) sai uue nime - Ülemiste. Punaarmee rongide kiire läbilaskmise võimaldamiseks Kloogale ja Paldiskisse ehitati 1940. aastal Ülemiste - Järve ühendustee, mis tegi Ülemiste sõlmjaamaks.

1920-ndatel aastatel rajati Aegviidu - Kehra jaamavahel Mustjõe peatuse, mis sai hiljem jaamaks.

Läbilaskvuse tõstmiseks oli Tallinna ja Ülemiste jaamade vahele ehitatud Lutri bl.post, mis asus tänapäevase Pärnu maantee trammidepoo vastas. Sealt oli rajatud harutee Luther`i tehase juurde. Aastal 1963 tehti bl.post Tallinn-Balti jaama osaks. Luther`i tehase harutee võeti maha ning hiljem taastati, vaid juba Ülemiste jaamast.

Aasta 1929 kevadel rakendati esimene Eestis poolautomaatne plokeering lõigul Tallinn - Lutri - Ülemiste (samuti ka Tallinna ja Nõmme vahel). Ülemiste - Tapa lõigul kasutati sausüsteemi vähemalt kuni 1940. aastani. Aastaks 1963 Tallinna ja Tapa vehel on rakendatud automaatblokeering, Ülemiste - Tapa lõigul kaugjuhtimisel; kõikides vahejaamades ja Tapa jaamas on rakendatud elektritsentralisatsioon. 1990. aastal automaatblokeering ja jaamade tsentralisatsioon vahetati välja moodsamate vastu.

1937 - 1943 aa. on Tallinn - Tapa lõigul rajatud 6 uut peatuskohta: Rae, Kulli, Parila, Lahinguvälja, Nelijärve ning Patika.

Rae peatuskoht asus Ülemiste ja Lagedi jaamade vahel, vaid ei olnud kasutusel kaua - peatus suleti ja lammutati enne 1968. aasta. Patika peatus oli rajatud Jäneda ja Lehtse jaamade vahele, ning tänaseks on see ka likvideeritud - viimast korda on rong peatunud Patika peatuses 28 mail 2005, perroon lammutati aastal 2010.

Lahinguvälja peatus oli liikluseks avatud 1939. aastal. 1957 - 2009 aa. kandis peatus nime Vikipalu.

1940. aastal sai Eestimaa NSVL liikmeks, ning kohalikud raudteed said Nõukogude Raudteede osaks. Saksa okupatsiooni alates viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi „normaalrööpmeliseks" (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm).

1970. aastate alguses hakati Tallinn - Kehra liini elektrifitseerima. Kolm miljonit maksnud ja umbes aasta kestnud töö sai valmis 1973. aasta lõpus. Uue elektrifitseeritud liini jaoks oli Raasikule rajatud veoalajaam. 30 detsembril 1973 tegi elektrirong Sr3-1757+1758 Harri Saarma juhtimisel esimese proovisõidu idasuunalisel elektriraudteel, ning 30. jaanuarist 1974 hakkasid Kehra ja Tallinna vahel elektrirongid regulaarselt liikuma.

Et kauni puhkealaga paremat ühendust saada, hakati 1977. aasta detsembris elektrifitseerima 17-kilomeetrist raudteelõiku Kehra ja Aegviidu vahel. Piduehtes Tallinn - Aegviidu elektriraudtee avarong lahkus Heino Rahula ja Aavo Prosovitsi juhtimisel orkestrihelide saatel Tallinnast Balti jaamast Aegviitu juba 3. augustil 1978 kell 15.25, tunni ajaga jõudis elektrirong Aegviidu jaama. Varsti algas Tallinna ja Aegviidu vahel elektrirongide regulaarne liiklus.

Kaval oli elektriraudtee Tapani pikendada, Aegviidust Lehtseni olid juba selleks kõrged reisiplatvormid rajatud ja osaliselt kontaktvõrgupostide alused paigaldatud. Kahjuks, mõtte teostamiseni ei jõutud.

1982. aastal Muugal algas Tallinna Uussadama ehitamine. Kaubaveo mahu suurendamise perspektiiviga otsustati Tallinna ja Tapa vahele ehitada teise peatee, et rongid saaksid kiiremini liikuda ja vähem peatusi teha. Teine peatee Tallinna (endise Lutri blokk-posti kohast) ja Ülemiste vahel oli tol ajal juba ehitatud (seda avati liikluseks 1969 aastal). 1985. aasta märtsis alustati teine ja kohe elektrifitseeritud peatee edasi ehitama ja avama järgmised jaamavahed:

Ülemiste - Lagedi (13.01.1986);
Lagedi - Raasiku (01.05.1986);
Raasiku - Kehra (21.07.1987);
Kehra - Aegviidu (02.11.1987).

Kuigi elektrifitseerimise tööd olid Aegviidu jaamas lõppenud, teise peatee ehitamine jätkas Tapa jaamani:

Aegviidu - Lehtse (23.05.1991);
Lehtse - Tapa (21.01.1992).

Peale teise peatee avamist Aruküla ja Jäneda jaamad muutusid rongipeatusteks. Mustjõelt aga 1985. aastal oli ehitatud harutee karjäärini, kust võeti materjaale teise peatee ehitamiseks. Harutee töötas ehitustööde lõpetamiseni 1992. aastal, mille peale seda võeti maha ning tehti Mustjõe jaamast elektrirongide peatuskohta.

Aastal 1987 Tallinna Üussadam hakkas tööle, rajati sinna Muuga jaam ja ühendati seda Lagedi ja Ülemiste jaamadega.

Ülemiste rajoonil asuvate ettevõtede töötajate jaoks oli 1990-ndatel aastatel rajatud Ülemiste jaama piirides ida kõriku lähedal Vesse platvotm, kus hakkasid peatuma elektrirongid.

10. novembril 2008 avati kohe Tallinna jaama piiri taha Kitseküla peatuskoht, mis asub Pärnu maantee viadukti juures ja võimaldab elektrirongide reisijatele mugavalt ümberistuda linna ühistranspordi peale.

Aastal 2011 likvideeriti Lehtse jaam tarbetuse tõttu. Mõni aeg veel on Lehtse arvestatud jaamana, kuigi kõik pöörangud ja kõrvalteed on mahavõetud, sisse- ja väljasõidufoorid töötavad läbisõidofooridena.

Seoses uute Stadler FLIRT rongide saabumisega aastal 2013 on kõik ooteplatvormid 2010-2012 aa. ümberehitatud vastavalt euroopa standardile kõrgusele 550 mm, teostatud ka teede kaptaalremont.

Dmitri Knjazev

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 104 / 99516 / 153711.