TOILA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Toila raudteejaama töötajad.

Rongi saabumine Toila jaama.

Reisirong pääseb Toila jaama peatuseta.


TOILA

 » Pildigallerii

 » Jaama skeem (1942 à.)


AJALUGU

Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang järsult lõunasse pöörab. Vanim kirjalik teade Jõhvi kohta pärineb Taani hindamisraamatust, mille koostamisajaks peetakse 1241. aastat.

Oluline murrang Jõhvi arengus toimus aastal 1782, kui seni mööda rannikut kulgenud Peterburi ja Tallinna-vaheline postimaantee nihutati lõunasse ja hakkas kulgema läbi Jõhvi. Kuna Jõhvist sai alguse ka Tartusse ja Riiga suunduv postimaantee, kujunes Jõhvi Peterburi ja Lääne-Euroopa vahelise postimaanteede sõlmpunktiks, mille pidid läbima kõik Venemaalt tulijad või sinna suundujad. Samal aastal valmis ka postijaam.

Jõhvi (ennem Ievve) raudteejaam rajati Sankt-Peterburi - Tallinna - Paldiski raudtee ehitamisel aastal 1870. Jaama ehitamise initsiaatoriks oli Jõhvi mõisa omanik Ingelström.

Aastal 1929 Jõhvi jaama 3,5 kilomeetri kaugusel Kohtla jaama suunas avati Jõhvi alevi peatuskoht, mis paiknes otse alevi piirkonnas, kuid Jõhvi jaam paiknes pigem Linna külas. Aastal 1931 raudteejaam sai uueks nimeks Toila, vaatamata sellele, et Toila alevik asub umbes 8 kilomeetri kaugusel. Aastal 1936 Jõhvi alev peatuskoht sai raudteejaama staatuse ning nimeks Jõhvi.

Toila jaama teede konfiguratsioon oli päris tavapärane väiksemate jaamade seas - peale peateed oli kolm kõrvalteed ning harutee tööstusterritooriumile. Üks madal ooteplatvorm paiknes kõrvaltee ääres jaamahoone ees. Varematel aegadel oli ooteplatvorm ka peatee ja kõrvaltee vahel.

Praktikas polnud Toila jaam populaarne reisijate hulgas ning rongiliikluses vajadus selles ka puudus, seetõttu polnud jaama edasine kasutamine ostarbekas. Toila jaam suleti liikluseks aasta 1995 augustis. Tõenäoliselt oli jaama sulgemine seotud jaamaga liitunud tööstusettevõte tegevuse lõpetamisega.


EHITISED


Toila jaama osaliselt kahekorruseline puidust jaamahoone ehitati aastal 1870 raudtejaama avamiseks.

Jaamahoones asus reisijate ootesaal, piletikassa ja sellega seotud ametiruumid. Teisel korrusel paiknes jaamaülema ametikorter. Hoone rajati tüüpprojekti järgi ning samasugused jaamahooned on ka Aegviidu, Kabala, Keila, Raasiku, Paldiski ja Püssi jaamades.

Vaksali fassaadil oli paigaldatud mälestustahvel, mille kiri teatas, et aasta 1918 veebruaris-märtsis jaamahoones asus saksa vägede vastu võidelnud punakaardi salkade staap.

Hiljem rajati raudteejaama ühekohaline kivist auruveduridepoo, samasuguse rajati ka Aegviidu jaama.

Vaksal oli reisijatele suletud aastal 1995 koos raudteejaama sulgunisega. Mitu aastat hiljem tühjana seisnud ja lagunenud hoone lammutati. Jaama mõned abiehitised on säilinud.






Dmitri Knjazev, 2015

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 19 / 399309.