PÄRNU - VALGA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Papiniidu jaam.

Sigaste jaam.

Nauksi peatuskoht (Naukšeni).

Piksaare jaam (Piksari).

Talli jaam (Omuli).

Härgmäe jaam (Ergeme).

Valka jaam (Walk II).


PÄRNU - VALGA

Pikkus - 125 km.
Ehitatud 1895 - 1896 a.
Liikliseks suletud 1972 - 1975 a.
Üherajaline.

Jaama nimetus km
( * )
km
(uus)
Avam./
sulg.
aasta
Märkused
PÄRNU
0 249,01896
1972
 ex Pernau
PAPINIIDU
~ 4 245,3 1898
1972
 ex. Voldhof
Vaskrääma
~ 15 234,0 1896
1972
 ex. Fideikomiskaja
SURJU
~ 22 227,51896
1972
 ex. Surri
 kuni 193x - peatuskoht
RIISSELJA
~ 28 221,21919
1972
 
SIGASTE
~ 34 215,21896
1975
 ex. Sigast
KILINGI-NÕMME
- 209,6193x
1975
 
VOLTVETI
~ 42 207,81896
1975
 ex. Quellenstein
MÕISAKÜLA
~ 54 195,41896
1975
 kuni 1900 a. - Laatre,
 kuni 1922 a. - Moiseküll
Ipiki
-?
1975
 samuti: Piiri jaam
 Läti territooriumil
KIRBLA
~ 65 1896
1975
 ex Kirbelhof, läti Ķirbēli
 aastast 1922 Läti territooriumil
Pendõga
- ?
1975
 Läti territooriumil
RUHJA
~ 78 1896
1975
 läti Rūijena
 aastast 1922 Läti territooriumil
Nauksi
~ 85 1896
1944
 ex Nauksen, läti Naukšēni
 aastast 1922 Läti territooriumil
PIKSAARE
~ 93 1896
1944
 ex Piksar, läti Piksāri
 aastast 1922 Läti territooriumil
TALLI
~ 104 1896
1944
 ex Stalenhof, läti Omuļi
 aastast 1922 Läti territooriumil
HÄRGMÄE
~ 109 1896
1944
 ex Ermes, läti Ērģeme
 aastast 1922 Läti territooriumil
Pedele
-?
1944
 Läti territooriumil
VALKA
~ 122 1902
1944
 ex Valk II, läti Valka
 aastast 1922 Läti territooriumil
VALGA
~ 125 1887
 ex Valk I

 * - Tabelis on toodud jaamade suhteline kaugus Pärnu jaamast. "Uus" kilometraaz oli mõõdetud 1920-ndate alguses liinile Tallinn - Viljandi - Mõisaküla - Pärnu, selleks ajaks oli Mõisaküla - Valka liin juba Läti Vabariigi territooriumil.


Esimene Juurdeveoraudtee Selts asutati 26. märtsil 1892 a. Peterburis, seltsi eesmärgiks oli kitsarööpmeliste raudteede rajamine kaupade ja reisijate juurdeveoks laiarööpmeliste raudteejaamade juurde ning laiarööpmeliste liinide vaheliste ühendusteede ehitamine.

Võrreldes laiarööpmelise raudteega oli kitsarööpmelise liini ehitus oluliselt odavam, eelkõige seepärast, et ehituse käigus polnud vajadust teostada mahukaid mullatöid. Maksimaalne lubatud rongide sõidukiirus oli vaid 25 versta tunnis (26,6 km/t), mis aga oli hobutranspordiga võrreldes suurem.

23. detsembril 1894 a. oli Teedeministeeriumi poolt antud luba kitsarööpmelise raudtee ehitamiseks Valga ja Pärnu vahel koos haruteega Laatrest (Mõisaküla) Viljandini. 1895. aasta kevadel eraldati raudtee ehitamiseks 2 570 100 rubla ning ehitustöid alustati koheselt.

1896. aasta kevadel, kui mullatööd olid tehtud, algas rööbaste paigaldamine korraga Valga ja Pärnu poolt, sama aasta septembris hakkasid Pärnu ja Valga vahel töörongid liikuma. 125-kilomeetrise liini pidulik avamine toimus 5. oktoobril 1896. a., Laatre - Viljandi 45-kilomeetrine lõik avati liikluseks järgneva aasta augustis. Esialgu kestis reis Pärnust Valka 9 tundi ja 5 minutit, hiljem aga sõiduaeg lühenes 8 tundi ja 17 minutini.

Avamisaastal oli raudteeliinil kolm jaama, neli peatuskohta ja viis nõudepeatust. Hiljem lisandusid uued peatused, osa peatuskohtadest ehitati ümber jaamadeks. Pärnu - Valga rongi piletihind III klassi vagunis oli 2 rubla ja 2 kopikat ning II klassi vagunis - 3 rubla ja 26 kopikat.

Liini avamise ajaks toodi raudteele seitse Belgia päritolu M-seeria auruvedurit, neli II klassi vagunit, viis III klassi vagunit, 6 II ja III klassi segavagunit, neli pagasivagunit, 50 kinnist vagunit ja 89 platvormvagunit. Veduridepood rajati Pärnusse (4 kohta) ja Valgasse (2 kohta). Aastal 1897 täiendati veeremiparki uute Kolomna tehase 60-seeria auruveduritega, hiljem aga alustati reisi- ja kaubavagunite tootmist Valga ja Mõisaküla töökodades.

Aasta 1920 märtsis otsustati rajada kitsarööpmeline raudtee Orajöe suunas, mis saaks alguse Surju jaamast. Kuna 1919. aastal oli ehitatud 2-verstane metsaveoraudtee Surju ja Sigaste jaamavahel asuvast Riisselja postist, otsustati kasutada ka olemasolevat raudteelõiku. 44-kilomeetrise Riisselja - Orajõe liini avamine toimus 23. jaanuaril 1923. a. Liin pikendati 5 kilomeetri võrra Ikla jaamani aastal 1925.

Peale riigipiiride korrekteerimist aasta 1920 juulis jäi osa Pärnu - Valga raudteest Mõisakülast Valgani Läti territooriumile, ning juba augustis anti Eesti Juurdeveoraudtee Seltsile kuuluv raudtee üle Läti Riigiraudteedele, millega kaasnes ka Valga ja Pärnu vahelise ühenduse katkestus. Liiklus oli taastati 21. novembril 1921. a., kuid nüüd tuli tasuda liikumise eest läbi Läti territooriumi ja hind oli päris suur.

Aastal 1923 Juurdeveoraudtee Seltsile kuulunud kitsarööpmelised raudteed riigistati. 18. augustil 1926. a. Eesti Vabariigi Valitsus otsustas likvideerida Pörnu-Tallinna Juurdeveoraudtee kui iseseisev ettevõte ning ühendada kõik raudteeliinid Eesti Vabariigi Raudteega.

Liikluse turvalisuse tagamiseks oli 1932. aastaks kõikidel kitsarööpmelistel raudteel rakendatud Phylax sausüsteem, mis asendas aegunud telegraafi.

II maailmasõja lõpus, 1944.a. sügisel purustasid taganevad Saksa väed Valga - Ruijena raudteelüigu sedavõrd suures mahus, et hiljem seda otsustati mitte taastada.

1960. aastatel hakkasid kitsarööpmeliste raudteede kohale kogunema mustad pilved. Et kitsarööpmeliste raudteede veomahud ja kiirused jäid ebapiisavaks Nõukogude sõjaväe vajadustele, siis hakkas kohalik raudtee juhtkond Nõukogude Liidu kaitseministeeriumi survel otsima võimalusi raudtee ümberehitamiseks või sulgemiseks.

Kitsarööpmeliste raudteede ümbernaelutamine algas Põhja-Eestist ning jõudis Pärnu maakonda aastal 1971, kui liikluseks oli avatud laiarööpmeline Rapla - Lelle - Pärnu raudtee.

Aasta 1972 suvel suleti liikluseks Pärnu - Riisselja raudteelõik. Viimane reisirong diiselveduriga TU2-262 väljus liinile Pärnu - Ikla 5. jaanuaril. Mitmel järgneval aastal oli regulaarne liiklus säilinud vaid Mõisaküla - Ruijena (3 rongipaari päevas) ja Mõisaküla - Riisselja - Ikla (2 rongipaari nädalas) liinidel.

Viimaste kitsarööpmeliste raudteede likvideerimine jätkus peale Pärnu - Riia laiarööpmelise liini ehituse alustamist. Viimane kitsarööpmeline reisirong väljus Mõisaküla jaamast Ruijena suunas 15. mail 1975 a, seejärel alustati rööbastee ülesvõtmisega. 30. septembril 1975 a. väljus Eesti viimane kitsarööpaline rong Mõisakülast Ikla suunas. Nagu parimatel aegadel olid koosseisu vagunid laetud uutega Talleks ekskavaatoritega. Rongi vedav diiselvedur TU2-182 oli ehitud tammepärgade ja tekstiga „Head reisi!“.

Ümbernaelutamisele kuulus paraku vaid osa kitsarööpmelistest raudteedest. Peale raudteede ümberehitamist kadusid sellised lõigud nagu Pärnu - Papiniidu, Mõisaküla - Viljandi ja Riisselja - Ikla igaveseks.

Aastaks 1981 sai Pärnu - Mõisaküla - Ruijena laiarööpmeline raudteelõik valmis. Esimene laiarööpmeline Tallinn - Pärnu - Riia rong väljus liinile sama aasta 17. juulil.


Dmitri KNJAZEV, 2014
Tõlkis Oliver KUKS

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 83 / 95702 / 149897.