VESKI post
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Veski pöörmepost.

Veski posti jaamahoone.


VESKI post

 » Pildigallerii


Kitrsarööpmelise raudteeliini Tallinn - Lelle - Viljandi rajamine algas aastal 1898 ning 21. juunil 1900 a. oli uuel raudteel avatud ajutine rongiliiklus.

Tallinnas algas raudteeliin Tallinn-Sadama jaamas (Revel-Gavan), mis paiknes Kadriorus, ületas Narva maanteed ning mööda Vesivärava ja Türnpu tänavat jõudis Tartu maanteeni, mille ületas Odra tänava piirkonnas. Edasi suundus harutee Sõjaväe ja Siselinna kalmistute vahele ning jõudis kaasaegse Filtri tänava äärde, kus oli rajatud Veski post. Postilt läks juurdeveotee tselluloosivabriku juurde ning hiljem oli see pikendatud Lasna ("Dvigatel") jaamani. Peatee aga peale Veski posti ristis viaduktil laiarööpmelise raudtee Tallinn - Ülemiste jaamavahet ning jõudis Tallinn-Väikse jaamasse.

Oma geograafilise läheduse tõttu laiarööpmelise raudtee tollaaegse Lutri postile nimetakse mõnikord ka Veski post Lutri postiks (Lutheri post), kuid peab meeles pidada, et need on erinevad jaamad ning mingi seos nende vahel puudub. Veski post on oma nime saanud ilmselt kunagise vesiveski järgi mis asus seal lähedal Härjapea jõel.

Härjapea jõgi oli keskaegse Tallinna veerikkaim jõgi, mis algas Ülemiste järvest ja voolas mööda Siselinna kalmistu linnapoolset piiri ning pöördus kalmistu Apostelliku õigeusu väravate lähedusest kaarega Juhkentali tänava poole, sealt kulges jõgi rööbiti Veski tänavaga Lennuki tänavani ning edasi läbi tänapäevase Tallinna kesklinna ja suubus Tallinna lahte Uus-Sadama tänava piirkonnas. Aastast 1345 toitis jõe vesi spetsiaalselt tehtud kanali kaudu linna lõuna- ja idapoolset vallikraavi. Härjapea jõel tekkis Kivisilla eeslinn ja paiknesid soodsa languse tõttu mitmed vesiveskid, millest kujunes hiljem suurem tööstus. Kuna 13. sajandist saadik veskeid ja tööstusi tööle pannud jõgi oli lõpuks vägagi reostatud ja kinni kasvamas (sinna suubusid ka käimlate ülevoolurennid), kaeti ta aastal 1914 plaatidega ja suunati lõplikult kanalisatsioonitorusse aastal 1937.

Aasta 1971 kevadel Tallinnas asuvatel raudteedel oli liiklus lõpetatud. Peatee oli ümbernaelatud laiarööpmeliseks alates Tallinn-Väike jaamast, kõik linnasisesed raudteed olid aga üles võetud. Viadukti metallferm eemaldati aastal 1973, mis võimaldas laiar&ouoml;öpmelise raudtee elektrifitseerimist Tallinnast Kehrani. Veski posti poolne sillasammas lammutati hiljem kui laiendati laiarööpmelist raudteed. Tallinn-Väike jaama poolne sillasammas oli lammutatud aastal 2011 raudtee kapitaalremondi käigus.

Tänapäeval meenutab Veski postist säilinud kahekorruseline jaamahoone, mis on kohandatud elamuks. Tehnika tänava pikenduses avatud bussipeatus sai enda nimeks "Veskoposti".


Dmitri KNJAZEV

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 67 / 399926.