EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Gr-256 Tallinn-Väike jaamas.

Gr-089 Valgas uue Valga - Gulbene raudtee avamisel.

Gr-319 Lavassaare muuseumis.


KITSARÖÖPMELINE AURUVEDUR Gr

  Info Gr auruvedurite kohta


Peale Teise Maailmasõja oli NSV Liidu kitsarööpalistel raudteedel veeremiga raske olukord. Probleemide lahendamiseks oli esialgu vaja taastada sõja käigus kahjustatud masinatehased. Samal ajal Saksamaa, olles tunnustanud sõjas kaotajana, pidi riigile-võitjale põhjustatud kahju kompenseerida. Kuna masinatehased ja transpordimajandus oli Saksamaal suurepäraselt arenenud, otsustati peale teisi reparatsioone kohustama Saksamaad valmistada NSV Liidu jaoks 400 kitsarööralisi auruvedirit, mille omadused oleksid sarnased ennesõjalise Kolomenski tehases valmistanud auruveduri "Tüüp 157".

Ehitajaks oli valitud Babelsbergis asuv endine "Orenstein & Koppel" ettevõte, mis alates 1948 aastast kandis nime "Karl Marksi nim. veduritehas". Auruveduri projekteerimiseks oli ettenähtud vähe aega, ka kvalifitseeritud personali puudus ning projektdokumentatsiooni kaotus sõja viimastel päevadel põhjustasid juurde raskusi.

Aasta 1947 kevadel oli korraldatud esimese uue auruveduri (Gr-001) proovisõit Saksamaa kitsarööpalisel raudteel. Katsesõidude käigus oli avastatud, ei liikumisel kiirusega üle 35 km/h vedur hakkab tugevasti segama ning tudisema, millega halvasti mõjub ka rööbasteele. Olid avastatud ka teised konstruktiivsed puudused. Auruvedurite valmistamine algas varem, kui katsed lõppesid, seega jäid puudused lõpuni parandamata.

Telje valemiga 0-4-0 Gr-seeria auruveduri veorattad on 800 mm diameetris. Veduri pikkus koos tenderiga on 12014 mm, laius - 2320 mm ning kõrgus - 3400 mm. Auruveduri kaal koos tenderiga on 37 tonni, maksimaalne lubatud sõidukiirus on 35 km/h. Katla aurusurve on 13 atm, vesitagavara - 5,5 tonni, kütusena kasutatavate kivisüsi tagavara - 8 tonni ning küttepuude tagavara - 4,3 kuupmeetrit. Veduril on rakendatud elektrivalgustus. Auru- ja käsiveduripidurid mõjutavad esimese ja neljanda veoteljede peale, on olemas ka pneumaatiline rongipidur. Tenderi kõik teljed on varustatud käsipiduriga.


Kokku oli valmistatud 427 Gr-seeria auruvedurit, millest kaks jäid Saksamaale ning ülejäänud saadeti Nõukogu Liidu riikidesse. Esimene partii (352 vedurit) ehitati 1947-1951 aastatel, siis tootmine peatas terase ja varuosade puuduse tõttu. Teise partii (75 vedurit) valmistati 1953-1954 aa.

Eestimaal ilmusid esimesed Gr-seeria auruvedurid juba aastal 1948. Kokku oli siia toodud 25 uhiuut vedurit ning aastaks 1966 olid kõik saadetud Nõukogude Liidu teiste riikidesse seoses uute TU2 diiselvedurite saabumisega Eestimaale. Aastal 1990 toodi üks auruvedur (Gr-319) Eestisse tagasi, tänapäeval see on restaureeritud ning jätkab tööd Lavassaare muuseumraudteel.


Dmitri Knjazev, 2012

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 116 / 104408 / 158603.