Sk-seeriast esimene auruvedur.
Auruvedur Sk-154.
Sk-152 Tallinn-Väike jaamas.
|
» Info Sk auruvedurite kohta
AS Franz Krull (Aktien-Gesellschaft der Maschinenfabrik "Franz Krull") oli Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull aastal 1865 Narvas. Aastal 1875 kolis AS Franz Krull laienemise käigus pealinna, kus arenes aja jooksul Eesti üheks suurimaks ja kaasaegseimaks masinatööstusettevõtteks. Tootevalik oli väga mitmekesine, sinna kuulusid malm- ja terasvalutooted, aurukatlad ja -masinad, tehaste ja elektrijaamade sisseseaded, põllumajandusmasinad, põlevkivitööstuse seadmed.
Täbapäeval asub tehas Tallinnas, aadressil Volta tn 1 / Kopli tn 68 ning tegutseb "AS Tallinna Masinatehas" nimetuse all.
Aastal 1930 esitas Riigi Raudteevalitsus AS Franz Krullile tellimuse kümne kitsarööpmelise põlevkiviküttel auruveduri ehituseks. Veduri projekt telliti Saksamaal, Berliinis asunud tolleaegsest tuntud auruvedureid tootvast Borsigi tehasest. Uus auruvedurite seeria sai nimetuseks "Sk".
Kitsarööpaline Sk auruvedur oli 13250 mm pikkuses, 2250 mm laiuses ning 3350 mm kõrguses. Tühimassiga 28 tonni ning täimassiga 32 tonni võis auruvedur areneda sõidukiirust kuni 45 km/h. Veduril oli kaks silindrit (380 x 450 mm), katla aurusurve oli 13 atm, vesitagavara - 6 tonni ning kütusena kasutatava põlevkivi tagavara - 8 tonni.
Aasta 1931 märtsikuus oli korraldatud esimese auruveduri (Sk-151) katsesõit. Tulemustega oldi rahul ning aprillis oli vedur ametlikult üleandud tellijale. Ülejäänud üheksa vedurit valmistati sama aasta jooksul. Järgmine patrii, mis koosnes kolmest auruveduritest, valmistati aastal 1935.
Aastal 1940 oli otsustatud juurde tellida veel kolm vedurit. Eesti NSV-s kandis tehas nime "Punane Krull" ning valminud vedurid kandsid ees suurt viisnurgamärki ning "Punase Krulli" embleeme.
1941. aastal 13 auruvedurit oli evakueeritud Venemaale, kuid peale sõda ainult kaks vedurit olid tagastatud Eestisse. Orienteeruvalt 1950-ndate lõpus neli Eestis olemasolevatest viiest Sk veduritest anti üle teistele raudteedele ning viimane siia jäänud auruvedur (Sk-160) kanti maha ja lammutati aastal 1960.
"Sk" oli esimene ja seni ainus Eesti Vabariigis toodetud auruvedur. Kokku toodetud 16 veduritest tänaseks pole säilinud mitte ühtegi.
Dmitri Knjazev, 2012
|
