HIIU
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Hiiu esialgne jaamahoone.

Hiiu jaamahoone.

SR3 elektrirong Hiiu peatuses.


HIIU

 » Pildigallerii


AJALUGU

Tallinna ja Pääsküla vahel rongiliikluse intensiivistamine soodustas Nõmme kasvu, mis omakorda tingis vajaduse tihendada raudteepeatuste võrku. Septembris 1924 arutati Raudtee Valitsuses elanike survel uute peatuskohtade avamise kava. Tõdeti vajadust rajada üks neist Nõmme jaamast maa poole kindlusraudtee peajaama Nõmme-Väike juurde Hiiul. Esialgu oli takistuseks raha - ühe peatuse avamise esialgseks kuluks oli umbes 40 000 marka, millele lisandus piletimüüja palk.

Lõpuks, aasta 1926 veebruaris avati elektrirongidele Nõmme-Väike peatus, mis peatselt, vältimaks segiajamist samanimelise kitsarööpmelise jaamaga, nimetati ümber Hiiuks.

Enne Teise Maailmasõja olid kasutusel madalad puitperroonid, 1946. aastal raudtee taastamisel peale sõja rajati kõrged platvormid paekivist, mis on hästi säilinud aasta 2012 suveni isegi ilma remondita. Perroonide pikkus oli 146 meetrit.

Aastal 2012 mõlemad ooteplatvormid on ümberehitatud vastavalt euroopa standardile kõrgusele 550 mm. Rekonstrueerimise käigus perroonide pikkus suurenenud 150 meetrini.

Hiiu peatuskohas peatuvad läänesuuna tavaelektrirongid. On olemas võimalus mugavalt ümberistuda elektrirongilt Tallinna linnabussi peale.


JAAMAHOONE

Hiiu peatuskoha avamiseks reisijate jaoks seati üles raamilt maha tõstetud kaubavagun, kus hakati pileteid müüma. Kassa kehtis kaubavagunis kolme aasta jooksul.

Aastaks 1929 sai valmis uus Hiiu peatuskoha hoone, mis oli ehitatud raudteevalitsuse projekteerimisbüroo projekti järgi, ning oli Eesti ka kogu maailma üks esimesi põlevkivituhktellistest hooneid. Uudsest materjalist välisseinte ja keraamilistest valtskividest kelpkatusega funltsionalistlik majake sattus isegi arhitektiirialbumisse mis välja anti Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul aastal 1938.

Hoones asus piletikassa, väike ooteruum ning muud ametiruumid. Aastast 1932 asus jaamahoones ka postiagentuur.

1997. aasta oktoobris tunnistati jaamahoone arhitektuurimälestiseks. Piletimüük lõpetati jaamas 1998. aasta kevadel ning hoone läks Tallinna linna omandisse.

Peale rongireisijate teenindamise lõpetamist asus renditud hoones jalgrattapood, hiljem toidupood. Praegu pakub jaamahoones oma teenusi IT-firma.


SKEEM
ΐ - Nõ jaama suund;
B - Pää jaama suund.



Dmitri Knjazev

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 135 / 401788.