EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Elektrirong ER2-1027 Keila jaamas.

Keila vaksal.

Keila - Klooga jaamavahe enne remonti.

Klooga jaam.

Laoküla uus ooteplatvorm.

Paldiski vaksal.


KEILA - PALDISKI / KLOOGARAND

Pikkus - 20,8 + 3,4 km.
Ehitatud 1870 aastaks, Kloogaranna tee - 1960 aastal.
Elektrifitseeritud aastatel 1958-1962.
Üherajaline.

Nimetus km Av.
(sulg.)
aasta
╩┼ILA
0 1870  ex Kegel
Niitvälja
5,2 1872
╩LOOGA
9,0 1870  ex Lodensee
Klooga-aedlinn
11,4 1962
Põllküla
13,9 1925
Laoküla
16,3 193x
PALDISKI
20,8 1870  ex Baltijski port

Nimetus km Av.
(sulg.)
aasta
╩LOOGA
0 1870  ex Lodensee
Klooga-rand
3,4 1960



Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril (5. novembril) 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam.

Eraraudteena ehitatud Balti raudteel oli ka teeharu Tallinnast Paldiskisse (Balti sadam), sest seal asus jäävaba sadam. Sel teeharul, mida kutsuti Apelsiniraudteeks, paiknes IV klassi jaam Keila (Kegel). Samal ajal oli Keila ja Paldiski vahele rajatud ka Klooga jaam, kus asus kuni 1940 aasta Eesti Armee baas.

1940. aastal sai Eestimaa NSVL liikmeks, ning kohalikud raudteed said Nõukogude Raudteede osaks. Saksa okupatsiooni alates viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi änormaalrööpmeliseks" (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm).

Aastast 1924 algas Eesti raudteede läänesuunda elektrifitseerimine ning aastaks 1958 sai valmis alalisvoolu pingel 3300 V elektrifitseeritud Tallinn - Keila piirkond, kus oli 1958 aasta juulis avatud elektrirongide regulaarne liiklus.

1958 aasta septembris oli otsustatud jätkata elektriraudteed Keilast Kloogani. 9-kilomeetrine lõik pidi valmima NSVL konstitutsiooni päevaks - 5. detsembriks. Peamine teostaja oli ehitus- ja montaazirong nr. 171, kel tuli üles seada 157 kontaktvõrguposti, sh 22 metallposti, teha mullatöid ja ehitada Kloogal ning Niitväljal raudbetoonist reisiplatvormid. 30 seplembril 1958 kell 16.45 väljus mootorjuht-instruktor J.Helendi ja mootorjuht P.Golovko juhtimisel esimene elektrirong Kloogale.

Nõutava pingega voolu saamiseks uuel elektririraudtee lõigul viidi Keilasse rändalajaam. 1967. aasta lõpuks ehitati Keilasse statsionaarne veoalajaam.

Klooga randa pääsemiseks tuli Klooga jaamast läbi metsa matkama 3 km ja maanteed mööda koguni 5 km. 1960. aasta alguses võtsid raudteelased ühistööna ette uue harutee ehitamise Klooga jaamast rannani. 17. juunil 1960 kell 11.15 väljus Tallinn-Balti jaamast rong Klooga jaama, kus toimus rahvarohke miiting, ning kell 12.40 suundus esimene elektrirong (SR3 1745+1752) vanemvedurijuht H.Reili juhtimisel uue raudteelõigu lõpp-peatusse Klooga-Rand, mis oli rannast vaid 50 m kaugusel. 18. juunil algas Tallinna ja Kloogaranna vahel regulaarne elektrirongiliiklus.

Lisaks kõrgele ja pikale reisiplatvormile ehitati Kloogaranna peatusse avar, mugav ja valgusküllane paviljon, mis hiljem maha põles ja 1970. aastate teisel poolel asendati. Reisiplatvormi alla rajasid elektriraudteelased 1961. aastal ruumikese, mida tunti Punkrina. Reisiplatvorm ise oli ehitatud pikk - kuni 9-vaguniliste rongide jaoks, sest suvekuudel arvestati reisijate arvu kasvuga ja vajadusega kasutada pikki koosseise.

Pärast elektriraudtee valmimist Kloogarannani asuti elektrifitseerima lõigukest Kloogalt Paldiskisse. Uus elektriraudtee liin avati pidulikult 4. novembril 1961. (Esimene rong oli SR3-1741) Avamise puhul peeti Paldiskis rahvarohke miiting. Aastal 1962 oli Klooga ja Paldiski vahele ehitatud veel kolm elektrirongide peatushohta: Klooga-Aedlinn, Põllküla ja Laoküla.

Vabalt Paldiskisse sõitmise rõõmu ei jätkunud siiski kauaks, sest tegemist oli sõjaliselt tähtsa paigaga. Peagi rajati Paldiski jaama reisijate kontrollpunkt. 1968. aasta lõpul allutati Paldiskile suurem osa Paakri poolsaarest, ala muudeti kinniseks garnisonimaaks. Nõukogude Liidu sõjasaladuse kaitseks ehitati elektriraudtee Laoküla peatusse majake traatiaiaga, kui reisijaid kontrolliti. Nii võis elektrirongi peatus selles väikes teivasjaamas kesta 10 minutid.

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse tagasisaamist sai Paldiski avalikuks linnaks ning Laoküla kontrollpunkt likvideeriti. Sellega tõuses ka reisirongide arv Tallinna ja Paldiski vahel.

XXI sajandi alguses Keila - Paldiski liinil ning Klooga - Kloogaranna lõigul eriti suureks probleemiks sai turvalisus ülesõidukohtades. Tihti juhtusid liiklusõnnetused, kus inimesed said surma või raskelt vigastada. Viimased kaks suurimatest liiklusõnnetustest juhtusid Paldiski ülesõidukohas 2007. aasta 9. septembril (ER2-1294) ning 2008. aasta 29. juunil (ER2-1293), kus toimus elektrirongi ja veoauto kokkupõrge. Mõlemal juhul autojuht sai surma, said raskelt kannatada ka elektrirongi meeskonnaliikmed, veeremi taastamiseks läks mitu kuud. 2010-2011 aa. Paldiski ja Kloogaranna ülesõidukohad olid varustatud ülesõidusignalisatsiooniga.

2010 aasta seisuga on Keila - Paldiski / Klooga-Rand liin kahetsetavas olukorras: kohati on reisirongide kiirus piiratud kuni 25 km/h, sõiduaeg pikendatud. Aga asi muutub paremaks. Aastaks 2010 said kõik reisiplatvormid ümberehitatud Euroopa kõrgusele (550 mm).

Aastal 2011 on teostatud Klooga - Kloogarand lõigul kontaktvõrgu täielik väljavahetamine, sama töö jatkub 2012. aastal Klooga - Paldiski ning Klooga - Keila lõigudel. Aastaks 2013 on plaanis teostada ka rööbastee kapitaalremont ja tõsta reisirongide kiirus kuni 120 km/h.



Dmitri Knjazev
Tõnu Tammearu raamatu äElektriraudtee Eestimaal" materjaalidel.

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright ę 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 74 / 107318 / 161513.