LILLEKÜLA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Lilleküla teeposti hoone.

Lilleküla peatuskoht.

Auruvedur L-3297 turismirongiga Lillekülas.


LILLEKÜLA

 » Pildigallerii

 » Peatuskoha skeem (2013)
 » Peatuskoha skeem (1998 - 2012)
 » Peatuskoha skeem (1981 - 1997)
 » Peatuskoha skeem (1964 - 1980)
 » Teeposti skeem (1946 - 196?)


AJALUGU

Regulaarne rongiliiklus Tallinna ja Paldiski vahel algas 1870. aastal. Esialgu Tallinnast Keilani sõitis rong ilma peatusteta. Esimesed vahejaamad ja peatuskohad hakkasid liinil ilmuma aastast 1972. Peale Tallinn - Pääsküla lõigu elektrifitseerimist 1924. aastal ning elektrirongiliikluse avamist hakkas reisijate arv kiiresti kasvama ning ühiskond nõudis uute peatuste avamist.

Lilleküla peatuskoht avati 1928. aastal Tallinn-Balti jaamast kahe kilomeetri kaugusel raudteeliini ja Väike-Ameerika tänava ristimiskohal. Esialgu kandis uus peatus nime "Ameerika", kuid aastal 1933 sai eestilikuma nime - Lilleküla.

Aasta 1929 sügisel Ülemiste - Tallinn - Nõmme raudteelõigul oli signalisatsioonivahendina rakendatud poolautomaatblokeering. Aastal 1930 Tallinna ja Nõmme vahel avati liikluseks teist peateed.

Reisijate arv koguaeg kasvas, mille järel tekkis vajadus Tallinn - Pääsküla lõigu läbilaskevõime tõstmises. Aastal 1939 Tallinna liiklussõlme moderniseerimisel korraldati Lillekülas teepost. Praktikalises rakenduses tähendas see võimaluse teha rongidevahelise intervalli peaaegu kaks korda vähem.

Teepost oli varustatud läätsläbisõidufooridega ning nende eelteadetega. Postikorraldaja täidas ka ülesõidukorraldaja ülesannet. Postihoone paiknes Tallinn - Järve jaamavahe II peatee ning idasuuna Tallinn - Lutri lõigu vahel, paatitusuuna ooteplatvormi alguse vastas.

Aastal 1946 seoses EM165 ning EM167 elektrirongide käikuandmisega olid reisijatele rajatud uued puitplatvormid kõrgusega 915 mm. Hiljem asendati neid raudbetoonist perroonidega mille kõrgust suurendati kuni 1100 mm.

1960-ndate algul rajati uus raudteeviadukt üle Endla tänava. Väike-Ameerika tänava ülesõit oli seega autotranspordiliikluseks suletud.

Aastal 1964 oli Tallinn - Pääsküla lõigul signalisatsioonivahendina rakendatud neljanäiduline täisautomaatblokeering. Endisest ülesõidust jäänud ülekäik oli turvalisuse tagamiseks varustatud ülesõidu automaatsognalisatsiooniga.

Aastal 1980 peale Balti jaamas juhtunud elektrirongide kokkupõrget paigaldati Tallinna jaama sissesõidufoor Lilleküla II tee perrooni ette. Ennem oli samal kohal läbisõidufoor nr.2 (eelsissesõidufoor) ning Tallinna jaamani oli veel üks blokk-piirkond.

2002-2003 aa. teostatud perroonide taastusremont, paigaldatud uued käigutrepid ja piirded ning invaliidide kaldtee.

Aastal 2012 mõlemad ooteplatvormid on ümberehitatud vastavalt euroopa standardile kõrgusele 550 mm. Rekonstrueerimise käigus perroonide pikkus suurenenud 150 meetrini endise 130 meetri asemel, ülekäigu asemel ehitatud ülekäijate tunnel.


JAAMAHOONE

Lilleküla jaamahooneks oli tagasihoidliku arhitektuuriga puitmajake, mis oli rajatud tõenäoliselt varsti peale peatuskoha avamist. Jaamahoones asusid piletikassa ning väike ootesaal.

Hoone asus I tee ääres II tee perrooni alguse vastas.

Jaamahoones piletimüüki lõpetati 1997. aasta lõpus ja järgmise aasta kevadel hoone lammutati.



Dmitri Knjazev, 2014

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 95 / 399954.