PALIVERE
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
Palivere jaamahoone.

Rong Palivere jaamas.

Tallinn - Haapsalu viimane reisirong.

M62-1296 "Robert" - AS Haapsalu Raudtee oma vedur, mis teenindas liini Riisipere - Haapsalu selle viimastel aastatel.


PALIVERE

  Pildigallerii

  Jaama skeem (1974 .)
  Jaama skeem (1968 .)
  Jaama skeem (1942 .)


AJALUGU

28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) 1905. a. avati alaline liiklus uuel raudteelõigul, mis lõi ühenduse Balti Raudtee Kegel jaamast (praegu Keila) kuulsa kuurortlinnaga Gapsal (praegu Haapsalu). Uus raudteelõik pikkusega 78 kilomeetrit oli ehitatud eelkõige reisirongide liikluseks, seega olid ehitusnormid madalamad.

Uuel raudteeharul, üks neljast väljaehitatud jaamadest oli Pallifer, mis paiknes Gapsalist 22 kilomeetri ning Kegelist 56 kilomeetri kaugusel. 27. mail 1927 a. raudtee ülema W.Reinoki käsukirja nr. 126 alusel anti raudteejaamale uus eestikeelne nimetus - Palivere.

Teedejaotus oli antud raudteejaamas tüüpiline - jaamas oli kolm teed, millest keskmine oli peatee, samuti oli lühike laadimistee kaubaaia juures ning umbtee.

Saksa vägede saabumisel Eestisse ümberehitati 1942. aastaks kõik laiarööpmelised raudteed normaalrööpmeliseks (1435 mm), mis võimaldas siin Saksa Riigiraudtee veeremi liikumise. 1944. aasta kevadel ehitasid Punaarmee raudteeväed enamiku raudteid endisele laiusele (1520 mm) tagasi. Keila - Haapsalu raudteelõik ümbernaelutati alles 1945. aasta kevadeks, olles koos Tallinn - Pääsküla paaritu teega Eesti viimane euroopa laiusega raudtee.

1960-ndate algul varustati Haapsalu - Vasalemma raudteelõik poolautomaatblokeeringuga. Samal ajal loodi Palivere raudteejaama moderniseerimise projekt, mis eeldas jaamateede pikendamist 200 meetri võrra, teedevaheliste kauguste korrigeerimist, rööbaste ja pöörmete väljavahetamist ning uute, telliskivist pöörmepostihoonete ehitamist. Antud projekt jäi paraku vaid paberile - teede pikendamist ega uusi ehitisi ei rajatud Palivere jaama mitte kunagi.

Vaatamata kauba vastuvõtmise ja ärasaatmise tehniliste võimaluste olemasolule, jäid kaubavood Palivere jaamas alati madalaks. Nimelt polnud toona jaama läheduses suuri tööstusettevõtteid, mis võinuks olla kauba saatjaks või saajaks. Reisirongide liiklusgraafik polnud ka eriti tihe ning reisirongide kohtumisi korraldati tavaliselt Riisipere, Vasalemma ja Keila jaamades. Sellega seoses puudus Palivere jaamal praktiline vajadus ning seda suleti korduvalt, jäädes toimima vaid reisirongide peatuskohana ja sõidupiletite müügikohana jaamahoones. Viimast korda töötas Palivere raudteejaamana 1970-ndate keskel, pärast seda kujundati ümber läbisõidujaamaks. Teede pöörmed olid lukustatud peateel otsesuunas, jaamakorraldaja alaliselt kohal ei viibinud ning blokksignaale jaam ei edastanud.

1970-ndate lõpus ja 1980-ndate algul planeeritud kapitaalremondi ja Vasalemma - Haapsalu raudteelõigu elektrifitseerimise kava eeldas Palivere jaama kõrvalteede demonteerimist ning selle reorganiseerimist peatuskohaks Risti - Taebla jaamavahel. Oodatav kapitaalremont lükkus paraku korduvalt edasi, taastamistöödeks eraldatud rahasummad polnud piisavad ning taristu amortiseerus. Paratamatult pidid raudteelased rongidele lubatud sõidukiirused piirama ja seda korduvalt. 1990-ndate keskel oli Riisipere - Haapsalu raudteelõik sellises seisundis, et reisirongide liikluse jätkamine oli kahtluse all. Kokkuvõttes otsus langetati: viimane Tallinn - Haapsalu reisirong sõitis 22. septembril 1995 a., seejärel teenindas Riisipere - Haapsalu liini kümmekond aastat spetsiaalne autobussiliin.

Peale reisirongiliikluse sulgemist kaubaveo maht veel säilis. Kulude vähenemiseks muudati Riisipere - Haapsalu lõigul liikluskorraldus - liiklus toimus ühe veduri süsteemil. Raudteetöötajad - jaamakorraldajad, pöörmeseadjad ja piletimüüjad koondati. Aastal 1997 Riisipere - Haapsalu raudteeliin erastati, uueks omanikuks sai AS Haapsalu Raudtee. Madalad kaubavood ning raudtee täielik amortisatsioon tingisid raudteeliikluse lõpetamise ning rööbaste ülesvõtmise 2004. aasta suvel. Mõni aasta hiljem sai Riisipere - Haapsalu raudteeliini trassist Läänemaa Terviserada.


EHITISED

Palivere jaamahoone on rajatud aastal 1905 ja kujutab endast ühekorruselist sümmeetrilist puumaja. Sama tüüpprojketi järgi on ehitatud ka Riisipere ja Risti jaamahooned. Enne reisirongide liikluse sulgemist aastal 1995, tegutses jaamahoones piletikassa ja ootesaal, varasemalt jaamakorraldaja tööruumid.

Täiendavalt kuulusid jaamakompleksi veel kaubaait kõrge kaubaplatvormiga, tuletõrjeait, välikäimla ning tööliste elamu abiehitisega.

Pärast reisirongide liikluse sulgemist hakkas Palivere jaamahoone üsna kiiresti lagunema. Hindamatu panuse hoone säilimiseks tegi kohalik entusiast Elmar Piip, kes kunagi töötas kindral Jonan Laidoneri ja Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi autojuhina. Laidoneri perekond külastas Palivere jaamahoonet üsna tihti, seevastu Konstantin Päts käis seal vaid korra, kui sõitis Lääne-Nigulasse Vabadussõjas hukkunutele memoriaali avamisele.

2009. aastal renoveeriti jaamahoone põhjalikult - katus täielikult vahetatud, aknad restaureeritud, kahjustatud palgid väliseinte alumises osas välja vahetatud, siseruumides teostatud taastusremont. Tänapäeval tegutseb endises jaamahoones Palivere noortekeskus.




Andrei AFANASSENKO, 2016

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 116 / 104408 / 158603.