Pääsküla on ajalooliselt tuntud küla Tallinna kesklinnast 12 km kaugusel kagu pool Pääsküla jõe ääres. Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla Taani hindamisraamatus juba 1241. aastal.
Esimese maailmasõja eel arenes Pääsküla küla kirdes omaette asum Peetri suvituslinn, mille ehitajateks olid suures osas Peeter Suure merekindluse ehitusega seotud spetsialistid. Peetri suvituslinna lähedusse rajati Tallinn - Paldiski raudtee kümnendale verstale uus peatuskoht.
Raudteepeatuse ametlik avamine toimis 1. mail 1915, esialgu kandis ta nime Peetri àedlinn (Petrovskaja Sloboda, rahv. Petrovka). Peatus rajati elanike rahaliste annetustega. 1916. aasta suvel läks raudteepeatus Looderaudtee bilanssi. Vahepealsel ajal oli peatus aedlinna kulul. 1919 nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks. Elektrirongiliikluse avamisega Tallinn - Pääsküla liinil 1. oktoobril 1924. peatuskohast kujunes jaam.
Esialgu Pääsküla jaamas teeareng puudus, mistõttu sõitsid elektrirongid Nõmme jaamani vagunitega ees. Mootorvaguni ümbersõidu võimalus tekkis vaid mitu aastat hiljem.
Astast 1935 hakkasid Pääsküla jaamas pautuma ka Eestimaa esimesed diiselrongid, mis sõitsid liinil Tallinn - Haapsalu.
Saksa vägede saabumisega Eestisse viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi normaalrööpmeliseks (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1942 - 1944 demonteeris Saksa võim ka kontaktvõrgu.
1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm). Tallinn - Pääsküla lõigu paaritu tee naelutati ringi 1945. aasta kevadel. Järgmisel aastal sai ka elektrirongiliiklus taastatud.
Seisuga 1946 a. on Pääsküla jaamas kaks peateed ning vähemalt üks kõrvaltee. Reisijate jaoks on rajatud kõrged puitplatvormid. Hiljem oli puitplatvormide asemele kogu Tallinn - Pääsküla lõgul
rajatud uued raudbetoonist perroonid. K&rged ooteplatvormid pikkusega üle 200 meetrit olid ehitatud 1. tee ääres ning 2. ja 3. teede vahele. Madal platvorm paiknes 1. ja 2. tee vahel ning see oli hiljem lammutatud.
Aastal 1959 oli rakendatud Pääsküla - Keila raudteelõigul kolmenäiduline kahesuunaline täisautomaatblokeering ning Pääsküla jaama elektristentralisatsioon. Tsenraliseerimise käigus paigaldatud PS-45 tüüpi prožektorvalgusfoorid tegid hiljem Pääsküla omapäraseks unikaalseks jaamaks, sest aastast 1978 ei kasutata mitte kuskil enam sisse- ja väljasõidufooridena prožektovalgusfoorid. Pääsküla jaamas aga kasutatakse sellised foorid tänapäevani.
Aastal 1964 oli rakendatud Pääsküla - Tallinn lõigul neljanäiduline täisautomaatblokeering, mis oluliselt tõstas Tallinn - Keila lõigu läbilaskevõimet.
Aastal 1962 avati Pääsküla jaama teljest 300 m kaugusel Laagri peatuskoha suunas uus mootorvagunidepoo. Tänu sellele on Pääsküla jaam ka tänapäeval Eestimaa elektrirongide liikluseks üks tähtsamast jaamadest.
Depoo vajaduste jaoks olid ehitatud ühendustee nr. 6, mis viis depoost jaama 4. teele. Aastaks 1978 rajati elektrirongidele seisuteed 7 ja 8. Sellega oli välistatud Saue suunas rongide ärasaatmise võimalus, kuna seisuteed 7 ja 8 olid piiratud tsentraliseerimata käsipöörangutega. Siire 6/10 oli aastal 1981 maha võtud ning 6. tee sai 4. tee osaks.
Peale reiside ja vagunite arvu vähendamist 1990-ndatel hakkas jaamateede sulgemine ja mahavõtmine. Aastal 1993 oli liikluseks suletud ja üles korjatud tupiktee nr. 5 ning aastal 1994 oli välistatud võimalus rongide ärasaatmiseks tavarežiimis 4. teelt Tallinna suunas. Aastal 1998, peale AS Elektriraudtee iseseiva ettevõtena tekkimist, korjati üles jaamateed 4, 7 ja 8, kuid osa neljandat teed kasutatakse väljatõmbetupikuna depoos manöövritöö teostamiseks.
Aastal 1995 peale Tallinn - Haapsalu liini sulgemist hakkasid Pääsküla jaamas peatuma vaid kohalikud elektrirongid. Aastast 2007 sõisid osa elektroronge kiirrongina ning Pääsküla jaamas ei peatunud, kuid kolme aasta pärast oli kiirrongid käigust maha võetud.
Aastal 2012 mõlemad ooteplatvormid on ümberehitatud vastavalt euroopastandadile kõrgusele 550 mm ning selle pikkus vähenes 150 meetrini. Oli teostatud ka jaama teede taastusremont.
1. jaanuarist 2014 a. teenindab Pääsküa depoo peale elektrironge ka kõike regionaalse diiselronge.
JAAMAHOONE
Pääsküla jaama ühekorruseline puuhoone on rajatud aastal 1916 ning aastal 1926 oli juurde ehitatud teine korrus.
Jaamana kasutades asus hoones reisijate ootesaal, piletikassa ja sellega seotud ametiruumid. Samuti asub hoones ka jaamakorraldaja töökoht, kuid temal on eraldi sissepääs. Teisel korrusel asus jaamaülema ametikorter.
1997 aasta novembris lõpetati Pääsküla jaamas pileteid müüma. Samal aastal võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla.
Tänaseks on ootesaal rekonstrueeritud kooskäimise ja huviringide ruumiks. Seejuures on siseaknana säilitatud omaaegne piletimüügiava ja sekundaarses puitpõrandas paikneva klaasava kaudu eksponeeritud algse kivipõranda fragment. Esimese korruse päevakeskuse remonditud osas on lisaks saalile koridor, väike kõrvalruum, kööginurk, garderoob ja kaks tualetti. Jaamahoone fassaad ja teine korrus on samuti remonditud.
Täna asub jaamahoones Nõmme eakate päevakeskuse üks filiaalidest.
