TONDI
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Tondi ajutine jaamahoone.

Tondi uus jaamahoone.

ER1-39 Tondi peatuses.

Elektrirong Tondi peatusel.


TONDI

 » Pildigallerii

 » Peatuskoha skeem (2013)
 » Peatuskoha skeem (1995 - 2012)
 » Peatuskoha skeem (1981 - 1994)
 » Peatuskoha skeem (1964 - 1980)
 » Peatuskoha skeem (1946 - 196?)


AJALUGU

20. sajandi alguses, kui Tallinna elanike arv kiiresti kasvas, tekkis üha rohkem neid inimesi, kes eeslinnadest (Nõmme) ja kaugematest linnaosadest iga päev kesklinna tööle sõitsid. Ajal, millal autod olid veel haruldased, oli väga suur tähtsus hästi toimival ühistranspordil. Elektrirongid hakkasid Tallinna ja Pääsküla vahel liikuma 1924. aastal ning seoses sellega rajati terve rida uusi väiksemaid linnalähedasi jaamasid.

1930-ndate aastate algusest aga sai tegevusloa esimene Elektriraudtee konkurent - Nõmmelt läbiv autobussiliin. Konkurendi tõrjumiseks ning samuti linna tänavaraudteega parema ühenduse loomiseks otsustati rajada uue peatuskohta Järve ja Lilleküla vahele, Tondi tänava ülesõidukoha juurde.

Tondi peatuskoht avati liikluseks 12. märtsil 1933 a. Aastal 1936 pikendati Tondi raudteepeatuseni Pärnu maantee elektrifitseeritud trammiliini, sellega kujunes elektrifitseeritud ühistranspordisõlm, kus saaks mugavalt ümberistuda elektrirongilt linnatrammile ning vastupidi.

Astast 1935 hakkasid Tondil peatuma ka Eestimaa esimesed diiselrongid, mis sõitsid Tallinnast Haapsallu.

Aastal 1946 seoses EM165 ning EM167 elektrirongide käikuandmisega olid reisijatele rajatud uued puitplatvormid kõrgusega 915 mm. Hiljem asendati neid raudbetoonist perroonidega mille kõrgust suurendati kuni 1100 mm - selline muudatus oli seotud juba SR3 elektrisektsioonide käikuandmisega.

Aataks 1964 rakendati Tallinn - Pääsküla liinil neljanäidulise automaatblokeeringu ning Tondi tänava raudteeülesõit oli varustatud automaatsignalisatsiooniga. Ülesõidukorraldaja uus post oli rajatud II peatee äärde, kuid varem paiknes see raudtee teisel küljel.

1990-ndate keskel teostati ooteplatvormide taastusremont, mille käigus olid paigaldatud uued käigutrepid ja piirded ning invaliidide kaldtee. Uuenenud ptalvormide oikkus oli 167 meetrit.

Seoses Stadler FLIRT rongide käikuandmisega rajati aastal 2012 uued ooteplatvormid, mille kõrgus on vastavalt euroopa standardile 150 mm. Perroonide asukoht pole muutunud, kuid pikkus vähenes 150 meetrini.


JAAMAHOONE

Tondi raudeepeatus valmis 1933. aastal, jaamahoone ülesannet täitis algul üks raamilt maha tõstetud vana reisivagun.

Aastal 1936 pikendati seni Alevi tänaval lõppenud trammiliin Tondi raudteejaamani. Tondile ehitati sellega seoses uus ühistranspordisõlm ja püstitati ka uus jaamahoone. Raudtee muldkehandi nõlvale rajati klomppaest sokkel, sellele püstitati puidust reisijatepaviljon, mille algne asukoht oli Alevi tänava trammipeatuses, kuid mis nüüd seal koost lahti võeti ja siin uuesti üles pandi. Arhitekt ei ole teada, kuid on ilmne, et Tondi jaama on kavandanud keegi professionaalne projekteerija.

Peahoone on suurte akendega paviljonitaoline kergehitis, kus asusid piletikassa ja ajalehekiosk ning ooteruum, mis teenindas nii rongi- kui trammiootajaid, hiljem ka einelaud.

Lihtsale puithoonele annavad erilise elegantsi ehitusosade väljapeetud proportsioonid ja lai, tugevasti eenduv räästas. Jõuline klombitud paekivist sokkel meenutab mitmeid samast ajast pärinevaid funktsionalistlikke pae-ehitisi. Soklikorrusele kavandati trammijuhte teenindanud käimla ja kojamehe ruum.

1960-ndatel peale Tallinn - Klooga-Ranna liini avamist reisijate arv suveperioodis oluliselt kasvas. Selleks, et vältida ülekoormust peahoones, oli rajatud väike puumajake peahoone vastas I tee ääres, kus asus lisa piletikassa. See aitas ka ohutust tagaga - viimasel hetkel ostnud pileti reisijad ei pidanud üle raudtee rongi ees joosta. Hiljem, kui reisijate arv vähenes, kasutati seda majakese kaua aega koristajate ja kojameeste tööriistade ruumina kuni lõpuks seda lammutati.

Piletimüük jaamahoones lõpetati 1998. aasta kevadel. Tühjalt seisnud hoone kiiresti amotriseerus ning mitu korda ka põlenud. Ametivõimud soovisid selle lammutada, kuid 2006. aasta detsembris võeti hoone arhitektuurimälestisena kaitse alla. Edaspidi plaaniti see renoveerida ning leida hoonele mõni mõistlik rakendus.

Aasta 2012 oktoobris oli jaamahoone puitosa lammutatud. Eesti Raudteega oli kokkulepe niisugune, et Tondi raudteejaama puitosa lammutatakse ja kiviosa konserveeritakse ning hiljem puitosa taastatakse. Hoone taastamise projekt on olemas ning kõik vajalikud mõõdistamised on tehtud.



Dmitri Knjazev, 2015

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 26 / 399316.