PÄRNU - MÕISAKÜLA
EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
D1-465 Vaskrääma peatuses.

Surju jaamahoone.

DR1A-229 Kilingi-Nõmme peatuses.

Mõisaküla. Tallinn - Riga liini avamine.


PÄRNU - MÕISAKÜLA

Pikkus: 48,6 km.
Ehitatud: kitsarööpmeline - 1896 a., laiarööpmeline - 1975-1981 aa.
Üherajaline, elektrifitseeritamata.

Nimetus km Av.
(sulg.)
aasta
Pärnu
141,41976
Vaskrääma
151,31981
2000
SURJU
157,81981
2000
Sigaste
169,81981
2000
Kilingi-Nõmme
175,81981
2000
Tihemetsa
179,01981
2000
MÕISAKÜLA
190,01981
2000



Pärnu - Mõisaküla raudteelõik oli ehitatud aastaks 1896 Pärnu - Valga kitsarööpmelise raudtee osana. Esimene rong väljus Pärnust Valka 5. oktoobril 1896 a. (vana kalendri järgi). Samaaegselt oli rajatud ka raudteeliin Mõisaküla - Viljandi, mis oli alaliseks liikluseks avatud 1. augustil 1897 a. Aastal 1923 avati liikluseks Riisselja - Orajõe raudteeharu, mis aastal 1925 pikendati Ikla jaamani, kus seda juba Teises Maailmasõjas ühendati Läti territooriumil asuva Ainaži jaamaga.

1960-ndatel oli otsustatud rongiliikluse arenemiseks ehitada lõunasuuna raudteeliinid ümber laiarööpmelisteks. Soses sellega oli Pärnu - Mõisaküla kitsarööpmeline raudtee aastal 1975 liikluseks suletud.

Laiarööpmelise raudtee ehitamisega oli Pärnu raudteejaam üleviidud uuele kohale ning sai nüüd vahejaamaks Tallinn - Riga liinil. Raudteelõiugud Mõisaküla - Viljandi ning Riisselja - Ikla aga kadusid igaveseks raudteekaardilt.

Laiarööpmeline raudteelõik Pärnu - Mõisaküla sai valmis aastaks 1981. Samal ajal ehitati liini jätkust ka Läti territooriumil. Tallinna ja Riia vahel oli reisirongiliiklus avatud 17. juulil 1981 a., kui Tallinnast Riia suunas liikuv diiselrong D1-616 ja Riiast Tallinna liikuv rong DR1A-189 kohtusid Mõisaküla jaamas, kus oli korraldatud pidulik miiting. Samuti oli miiting korraldatud ka Pärnu-Kauba jaamas.

Nõukogude Liidu lagunemine ning järgnev majanduskriis mõjusid ka raudteeliiklusele. Tallinn - Riga raudteeühendus lõppes aastal 1992, vaid 11 aasta pärast peale avamist. 20. veebruaril 1992 a. väljus Tallinnast Riia viimane reisirong (DR1A-230).

1970-ndatel raudteeliini kiirema valmimise huvides kasutati ehitamisel vanu kasutatud materjale, et hiljem kogu lõigule kapitaalremont teha. Riigikorra vahetumisel jäi plaanitud remont tegemata. Selle tulemusel hakkas raudtee kiiresti lagunema, tõstes rongide sõiduaega.

Et kapitaalremondist mitte muretseda oli raudtee juhatusel kergem reisirongiliikluse sulgeda. Liini sulgemise põhjuseks oli kuulitatud reisjate arvu vähenemine, mis aga ei vastanud tõele. Piletikontroll teostas rongides haruharva, mis ässitas inimesi kasutada ronge sõidu eest tasumata. Reisijate statistikat aga tehti just piletimüügi alusel.

Viimane reisirong sõitis Pärnust Mõisakülla 30. jaanuaril 1996 a. Aastal 1997 raudteeliin koos teiste lõunasuuna lõikedega sai AS Edelaraudtee omandiks, mis ei olnud ka huvitatud antud liinil reisirongiliikluse taastamises ja arenemises.

Kaubarongid sõitsid Pärnu ja Mõisaküla vahel aastani 2000, siis oli raudteeliin liikluseks suletud. Kui Eestimaal oli raudtee saatus mitme aasta jooksul küsimärgi all, siis Lätimaal oli rööpad üsna kiiresti demonteeritud matallivargadega, mis tegi isegi minimaalse liikluse taastamise võimatuks.

Aastal 2008 oli ka Eesti territooriumil rööbastee demonteeritud, kuid raurteetamm jäi alles ning raudtee alla jääv maa ei olnud müüdud.


Dmitri KNJAZEV

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 21 / 399311.