Esimene FLIRT liigub Eestimaale.
Esimene proovisõit.
Ajutiselt kolmevagunine rong.
EMU+DMU katsesõit.
Pidulik käikuandmine.
|
» Info koosseisude kohta
ETTEVÕTEST
Euroopa üks suurimatest raudteeveeremi tootjatest Stadler Rail Group on alustatud Ernst Stadler`iga aastal 1942 Zurichis. Aastal 1945 algas ettevõte akkumulaator- ning diiselvedurite tootmist. Aastaks 1962 kolis arenev ettevõte Šweitsi linna Bussnang. Reisirongide projekteerimist ja valmistamist algas tehas aastal 1984.
Aastal 2005 on avatud Stadler`i tehas Ungaris, aastal 2006 – Poolas, aastal 2008 – Algeerias, aastal 2009 – Tšehhis, aastal 2011 – Ameerika Ühendriikides ning aastal 2012 – Valgevenes. Peale seda on Stadler`i tehased asutatud mitmes Saksamaa linnades ja Austrias.
Aastal 2012 hakkas Poola tehas valmistama FLIRT mudeli (Fast Light Innovative Regional Train - kiir kerge innovatiivne linnalähirong) elektri- ja diiselronge Eesti Vabariigi jaoks, kuid diiselronge valmistas tehas esmakordselt. Aasta 2013 jooksul saadab tehas Eestisse 18 elektri- ja 20 diiselrongi.
ELEKTRIRONGIST
Sõltuvalt tellija soovidele võivad Stadler FLIRT elektrirongid erineda nii välisest, kui ka siseselt ja tehniliselt. Eesti jaoks valmistatud elektrirongid koosnevad sõltuvalt mudelist kolmest või neljast vagunist. Rongi juhtvagunid tähistatakse A ja B tähtedega, vahevagun elektriseadmetega - C tähega ning lisavahevagun selle olemasolu puhul - D tähega.
Elektrirong on valmistatud samasuguste parameetritega ning välimusega nagu sama mudeli diiselrong ning erineb diiselrongist vaid mootorsektsiooni puudumisega ja vooluvõtturite olemusega. Juhikabiin ja paljud teised sõlmed samuti ei erine Stadler FLIRT diiselrongist.
Vaguni C katusel on paigaldatud kaks poolpantograafi, millest sõidu ajal on tavarežiimis tõstetud üks, üldjuhul tagumine. Kontaktvõrgust saadav alalisvool nominaalpingega 3000 V juhatakse otsavagunites asuvatesse konvertoritesse, ning edasi saavad veoelektrimootoritele. Samuti toodab konverter vahelduvvolu pingega 230 V ja 400 V ning vastutab akkupatareide laadimise eest, mille pinge on 110 V.
Rongi juhtvagunite esiotsad toetuvad keheteljelistele mootorpöördvankritele, kus iga telje peal on paigaldatud veomootor võimsusega 400 kW. Juhtvagunite tagaotsad ja vahevagunid toetuvad Jakobsi pöördvankritele.
Vagunite kered koosnevad kokkukeevitatud pressitud kergprofiilidest, mis moodustavad isekandva konstruktsiooni. Rongi abiseadmed on paigaldatud katusele, mis võimaldab teha reisijatesalongi osaliselt madalapõhjaliseks.
Vaguni igal küljel asub üks elektrijuhtimisega kahepoolne automaat lükanduks laiusega 1300 mm, mille avamine toimub seisu ajal reisija poolt nuppu vajutades. Vajadusel saab teostada uste sundavamist juhikabiinist. Multifunksionaalse ala uks on varustatud ka lükandsillaga, mis sillatab rongi põranda ja perrooni vahelist vahet. Multifunksionaalne ala asub koosseisu C vagunis ning peale lükandsilla on varustatud jalgrattade vedamiseks ettenähtud kohtadega ning tualettruumiga.
Stadler FLIRT elektrirong on varustatud Scharfenbergi haakeseadmega, mis võimaldab teostada rongide automaatse kokku- ja lahtihaakimist ning ühendab ronge mehaaniliselt, pneumaatiliselt, elektriliselt ning elektroonselt. Kahe või mitme kokkuhaagitud rongide juhtimine toimub ühe inimesega ühest juhtimispostist. Segakooseisus (DMU ja EMU) töötamiseks on elektrirong varustatud ka diiselrongi juhtimiseks vajalikutega seadmetega.
Reisijatesalongid on varustatud automaatse kliimaseadmetega, valvekaameratega, tulekahjusignalisatsiooniga ning traadita internetiühendusega ning vahelduvvoolu 230 V pistikupesadega.
Esimene Stadler FLIRT elektrirong (1401) saabus Pääsküla depoosse 17. novembril 2012 a. Järgneva poolaasta jooksul läbisid kolm esimest koosseisu põhjaliku testeerimise ning 1. juulist 2013 a. algas uute rongide kasutamine reisijaveos. Tootja poolt määratud rongide ekspluatatsiooniaeg on 35 aastat.
TEHNILISED ANDMED
|
| EMU 3
| EMU 4 |
Pikkus (mm)
57 750 | 75 040
|
Laius (mm)
3 500
|
Kõrgus (mm) 4 500
|
Tühimass (t)
118 | 141
|
Kiirendus (m/s 2) 1.2 | 1.2
|
Maksimaalne kiirus (km/h)
160
|
Istekohtade arv
196 | 274
|
Seisukohtade arv
| 160 | 222
| | | | | | | |
Dmitri KNJAZEV
|
