Auruvedur Nk-41 rongiga Valga jaamas.
Ñ36-7i-1533 konteinerrongiga Võru jaamas.
Võru raudteejaam
Diiselrongi katsesõit.
Livamyae jaamahoone.
Eesti diiselrong D1-222 Petseri jaamas
|
Pikkus - 98,2 (117) km.
Ehitatud 1886-1889 aa.
Üherajaline, elektrifitseeritamata.
| Nimetus
| km
| Av.
(sulg.)
aasta
|
|
| 
| VALGA
|
| 510,4
| 1876
| ex Walk
| 
| Ratsimäe
|
| 517,8 | ?
2001
|
|
|
| Mürgi
|
| 521,6
| ?
2001
|
|
|
| KARULA
|
| 526,0
| 1893
| kuni 1903 Vähero p/j, ex Karolen
|
|
| Tuulemäe
|
| 530,8
| ?
2001
|
|
|
| Anne
|
| 535,3
| ?
2001
|
|
| | ANTSLA
|
| 539,8
| 1889
| ex Antsen
|
|
| Vaabina
|
| 546,0
| 1936
2001
|
|
| 
| Kurenurme
|
| 549,9
| 1924
2001
| ex Pooljaam ¹6, ex p/j Marro
|
|
| SÕMERPALU
|
| 556,3
| 1889
| ex Pooljaam ¹5, ex Sommerpalen
|
|
| Vagula
|
| 564,4
| ?
2001
|
|
|
| VÕRU
|
| 569,5
| 1889
| ex Werro
|
|
| Nõnova
|
| 576,0
| ?
2001
|
|
|
| Husari
|
| 578,6
| ?
2001
| ex Pooljaam ¹4, ex p/j Gussar
ex Jänesemäe peatus
|
|
| Otsa
|
| 583,5
| ?
2001
|
|
|
| LEPASSAARE
|
| 587,5
| 1889
| ex Vastseliina
|
|
| Tuderna
|
| 593,2
| ?
2001
|
|
|
| PIUSA
|
| 596,6
| 1930
| ex Pooljaam ¹3, ex p/j Pimža
|
|
| Veski
|
| 601,5
| ?
2001
|
|
|
| KOIDULA
|
| 603,2
| 2011
|
|
|
| PETSERI
|
| (46,3)
| 1889
| Eesti territooriumil aastani 1945.
|
|
| Puravitsa
|
| (42,8)
| 193?
| Eesti territooriumil aastani 1945.
|
|
| Livamyae
|
| (36,0)
| 1923
| Eesti territooriumil aastani 1945,
ex Pooljaam ¹2, ex p/j Košeljaha
|
| 
| Vilje
|
| (29,3)
| 193?
| Eesti territooriumil aastani 1945.
ex Vilo
|
|
| UUS-IRBOSKA
|
| (23,9)
| 1920
| Eesti territooriumil aastani 1945,
1920 - 197x nimega Irboska
| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |
Rongide regulaarne liiklus Tallinna ja Tartu vahel oli avatud 11. oktoobril 1977 a. Kümne aasta jooksul oli Tartu jaam liini lõppjaamaks. Raudteede edasine areng Kagu-Eesti eeldas Tartu - Petseri piirkonna rajamine Riia - Pihkva raudtee osana ning selle ühendamine Tallinn - Tartu raudteega Tartu - Valga harutee ehitamise viisil.
Ehitamisprojekt oli kinnitatud Sõjaväe Ministeeriumi poolt 27. märtsil 1886 a. Ehitustööde juhatus oli jagatud kolme piirkonnade vahel, mille keskused paiknesid Pihkvas, Riias ja Tartus. Ehitustööde maksumus oli 12,4 miljonit rubla ehk 33 tuhat rubla versta eest. Projektijuhiks oli määratud insener P.Gette. Aasta 1886 mais oli teede rajamine alustatud ning juba aasta hiljem oli Tartu - Valga lõik liikluseks avatud. Aastal 1889 hakkasid esimesed rongid liikuma ka Pihkva - Riia liinil.
Aastal 1891 veeti raudteel 428 tuhat reisijat ning 158,9 tuhat tonni kaupa. Raudteega teenitud kasum ületas miljoni rubla.
Aastal 1920 oli Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu Rahuleping, mis määras riikidevahelise piiri nii, et tänapäevase Pihkva oblasti osa oli arvestatud Eestimaa territooriumiks. Nii saigi Eestisse ka raudtee osa Petserist kuni samal aastal piirjaamana ülesehitatud Irboska (praegu Novoizborsk) jaamani.
Raudteeliin mis ühendas Venemaa keskpiirkonnad Baltimaade sadamatega oli väga vajalik, seepärast ka selle koormus pidevalt kasvas. Selleks, et olukorda paremaks muuta ning samuti teel kuuluva aega vähendada oli aastal 1931 rajatud harutee, mis ühendas Petseri ja Tartu jaamasid. Liini rajamisega moodustas Eestis n.n. "Kagu-Eesti kolmnurk" Tartu - Valga - Petseri - Tartu. Peale seda Valga - Petseri raudtee läbilaskevõime suurendamiseks rajati lisa vahejaamad.
Aastal 1944 oli määratud uus riigipiir, mis ristus raudteed Veski peatuskoha ja Petseri jaama vahel. Samal ajal oli Eesti liitunud Nõukogude Liiduga ning kuna füüsilisi piire NSVL territoorimul polnud, riigipiiri muutmine ei mõjutanud tollal ajal rongiliiklust.
Aastatel 1958-1959 oli Valga - Petseri raudteelõik varustatud Tantsura süsteemi autostopp seadega, mis kontrollis vedurijuhi valvsuse keelduva näiduga semafori või valgusfoori juurde lähenemisel. 1970-ndate keskel oli kogu lõigul rakendatud kolmenäiduline automaatblokeering. Aasta 1988 juunis oli käiku antud «NEVA» süsteemi dispetšertsentralisatsioon.
1980-ndate keskel oli kavas ülesehitada raudteeliinil kaks uut jaama - Vaabina (Vaabina peatuskohast kahe kilomeetri kaugusel) ja Husari (peatuskoha asemel). Jaamade otstarve oli eeskätt sõjaline. Mitte ükski jaam polnud aga kasutusele võetud. Sama eesmärgiga, kuid palju varem, 1930-ndade lõpuks, rajati riigipiirist vähem kui kilomeetri kaugusel ühendustee Valga - Petseri ja Tartu - Petseri liinide vahel, mis võimaldas liikuda ühelt liinilt teisele Petseri jaama vältides. Sarnane ümbersõidu tee rajati ka Valga jaama lähedal.
Peale Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1992. aastal ning selle järgneva riigipiiride sulgemist liikluse tihedus Valga - Petseri raudteelõigul oluliselt vähenes. Kohalikud diiselrongid jätkasid liikuma vaid Valga jaama ja Veski peatuskoha vahel. Viimane rahvusvaheline reisirong Sankt-Peterburg - Riga sõitis läbi Eesti aastani 1998, siis aga oli suunatud läbi Rezekne jaama. Aastal 2001 lõppes reisirongide regulaarne liiklus ka Valga ja Veski vahel.
Aastaks 2011 keskel oli riigipiiri ääres ülesehitatud uus Koidula piirjaam, mis oli ka ühendatud Tartu - Petseri liini Orava jaamaga. Jaama ametlik avamine toimus 3. septembril ning sellega sai taas võimalik liikuda "Kagu-Eesti kolmnurgal", nüüd aga ilma riigipiiri
ületamiseta. Aastast 2012 on suveperioodiks avatud reisirongide liiklus Koidula ja Piusa jaamade vahel.
Dmitri KNJAZEV
|
