EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EST
EESTIMAA RONGID   
Mulgi ekspress.

Mulgi Ekspress

Mulgi Ekspressi reisivaguni sisustus.


KITSARÖÖPMELISED DIISELMOOTORVAGUNID


Aastal 1927 hakkas Lõuna-Eesti reisijaid teenindama Eesti esimene sisepõletamismootoriga varustatud mootorvagun. Sellega ilmus võimalus uue veeremiga asendada vanu ja aeglasi auruvedureid ning tõsta raudtee populaarsust.

1930. aastate algul otsustati uute mootorvagunite ehitamisel asendada bensiinimootor diiselmootoriga. Selle kasuks rääkis parem töökindlus, sest puudusid nõrga töökindlusega karburaator ja süütesüsteem. Diiselmootoril oli suurem kasutegur ja väiksemad käitluskulud - kütusena kasutatav raske õli oli hinnalt mitu korda bensiinist odavam. Mehaaniline ülekanne oli asendatud elektrilisega, diiselmootori väntvõlli pöörlemisenergia kanti alalisvoolugeneraatorile, mis muutis selle elektrienergiaks. See juhiti veoelektrimootoritesse, mis käitasid veorattad.

Esimene laiarööpmeline diiselmootorvagun DeM 31 valmistati aastal 1935 Raudtee Peatehases ning juba samal aastal Riigi Sadamatehastes ehitati kaks diiselmootorvaguni ka kitsarööpmelistele Tallinn - Viljandi ning Viljandi - Pärnu liinidele. Vagunite konstruktsioon sarnanes laiarööpmeliste omaga, kuid nad ehitati väiksemad, pikkusega alla 14 meetri. Salongis oli vaid 40 istekohta.

1935. aasta 19. juulil korraldas raudteevalitsus ametliku proovisõidu uue kitsaroopalise diiselmootorvaguniga Tallinna ja Viljandi vahel. Proovisõidust võtsid osa teedeminister O.Sternbeck, ministeeriumi juhtivaid tegelasi, Viljandi linnapea Maramaa ja ajakirjanduse esindajad. Proovisõidul saavutas mootorvagun maksimaalkiiruseks 85 km/h, keskmiseks kiiruseks aga 62 km/h, mis olid kitsarööpmelise kohta suurepärased kiirusnäitajad.

Kui Läti teedeminister Einbergs külastas Eestit 1936. aasta juulikuus, siis sõideti koos siinse ministri ja kaaskonnaga DeM 1 vaguniga Pärnust Tallinn-Sadama jaamani vaid 2 tunni ja 6 minutiga, eht keskmise kiirusega 69,2 km/h.

Roheliseks värvitud mootorvagunitele anti tähised DeM 1 ja DeM 2, rahvas aga ristis uue mootorrongi "Mulgi Ekspressiks". Mootorvagunitele sai vajadusel järele haakida kuni kaks spetsiaalselt selleks puhuks Mõisakülas ehitatud 44 istekohaga neljateljelist vagunit, tavaliselt aga sõitis rong ühe haakevaguniga. Pidurdamiseks kasutati Westihouse`i õhkpiduriseadet.

Aastaks 1937 ehitati sama projekti järgi veel kaks kitsarööpmelist diiselmootorvaguni - DeM 3 ja DeM 4. Nendel vagunitel olid paigaldatud MAN mootorid võimsusega 150 hobujõudu.

Tänu taoliste mootorvagunite juurutamisele lühenesid sõiduajad Tallinna ja Viljandi vahel endiselt 5-7 tunnilt 3 tunnile ning Tallinna ja Mõisaküla vahel 4 tunnile.

Mootorvagunitest juba räägiti kui tulevikusõidukitest Eesti raudteedel, kuid alanud Teine maailmasõda tõmbas kriipsu ilusatele plaanidele peale. Aastal 1941 kõik Eestimaa kitsarööpalised mootorvagunid olid töölt kõrvaldatud. Vagunid DeM 1 ja Dem 2 olid 1941 aastal punaväe hävitusrongi koosseisus, ning need põletati hävitusronglaste poolt Tallinn-Sadama jaamas enne laevadele asumist. Vagun DeM 3 oli arvatavasti maha kantud sakslastega aastal 1942. Vagun Dem 4 oli peale sõda ümber tehtud ametivaguniks ning seda kasutati Ülemiste jaamas kontorina 1980. aastateni, siis vaguni kere lammutati.

Üks aastal 1939 ehitatud Mulgi Ekspressi haakevagun on säilinud tänapäevani. Vagun oli 1999. aastal rekonstrueeritud ja asub Lavassaare raudteemuuseumis.


Dmitri Knjazev

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright © 2007-2021, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 121 / 399980.