Pikkus - 69,5 km.
Ehitatud: kitsarööpmeline - 1928 a., laiarööpmeline - 1971-1976 aa.
Üherajaline, elektrifitseeritamata.
Nimetus
km
Av. (sulg.) aasta
LELLE
71,9
1971
Koogiste
80,3
1971
Eidapere
86,0
1971
Kõnnu
92,1
1971 2010
Viluvere
101,3
1971
TOOTSI
111,1
1971
Tori
117,4
1971
Tammiste
123,4
1971 2010
Pulli
130,1
2010
PÄRNU-KAUBAJAAM
136,1
1971
Pärnu (Papiniidu)
~139
2014
Pärnu (Raeküla)
141,4
1976
2014
Lelle - Papiniidu - Pärnu kitsarööpmeline raudteeliin oli rongide regulaarseks liikluseks avatud aasta 1928 veebruari viimasel päeval. Liini avamine võimaldas korraldada Tallinna ja Pärnu vahel otsene rongiliiklus, ennem aga tuli Pärnust Tallinna jõudmiseks sõita läbi Mõisaküla ja Viljandi, milleks kuulus vähemalt 15 tundi.
1960-ndatel oli otsustatud rongiliikluse arenemiseks ehitada lõunasuuna raudteeliinid ümber laiarööpmelisteks. Soses sellega oli Lelle - Pärnu kitsarööpmeline raudtee aastal 1969 liikluseks suletud.
Ehitatava laiarööpmelise liini trass muudeti pärast Tammiste jaama. Kui varem läks tee üle Pärnu jõe läbi Sindi asula, siis laiarööpmeline liin rajati jõe põhjakaldale.
Aasta 1971 suveks oli laiarööpmeline raudtee valmis ning selle lõppjaamaks oli Pärnu linna lähedal ehitatud Pärnu-Kauba jaam. Liini ametlik avamine toimus 23. juulil 1971.a, kui pidulikult kaunistatud esimene laiarööpmeline reisirong (D1-473) saabus Tallinnast Pärnu-Kaubajaama.
Uus Pärnu-Reisi jaam oli ehitatud aastal 1976 Pärnu linna lähedal Raekülas, Väike-Maarja vallas, kuid jaamana polnud kunagi kasutusel. Jaama asukoht võimaldas liini jätkumist Mõisakülla, sest Pärnu pidi tupikjaamast saama vahejaam Tallinn - Riia raudteel. Uus jaam (rahvasuus ikka Raeküla) paiknes endise Papiniidu jaamast 1,5 kilomeetri kaugusel ning Pärnu kitsarööpmelisest jaamast ligi 5 kilomeetri kaugusel.
Aastast 1981 Pärnu - Mõisaküla laiarööpmelise raudtee valmimisega hakkas läbi Lelle - Pärnu raudteed ka rahvusvaheliste reisirongide liiklus, mis lõppes aasta 1992 veebruaris. Peale Pärnu - Mõisaküla raudtee demonteerimist aastal 2008 sai konserveeritud Pärnu-Reisi raudteejaamast taaskord tupikjaam. Varsti olid ka kõrvalteed üles korjatud ning jaamast sai peatuskoht, mis tõi kaasa muudatisi ka liikluskorralduses. Nii on Pärnu - Pärnu-Kauba Eestimaal ainuke jaamavahe, kus seisuga 2013 a. regulaarsel reisirongide liiklusel kasutatakse sau.
Aastast 1997 on Tallinn - Lelle - Pärnu ning Lelle - Viljandi liinid AS Edelaraudtee ettevõte omandis. Alates 1. veebruarist 2008 lõpetas Edelaraudtee tegemist kaubaveoga. Sellega tänapäeval liikuvad Lelle - Pärnu raudteeliinil regulaarselt vaid diiselrongid.
Aastal 2010 oli liikluseks suletud Tootsi - Pärnu-Kauba jaamavahel asuv Tammiste peatuskoht, samal aastal ning samal jaamavahel avati uus peatuskoht nimega Pulli. Samuti suleti aastal 2010 liikluseks Lelle - Tootsi jaamavahel paikneva Kõnnu raudteepeatuse.
Seoses aastal 2014 uute Stadler FLIRT rongide käikuandmisega on kõik ooteplatvormid ümberehitatud vastavalt euroopa standardile kõrgusele 550 mm.
1 jaanuaril 2014 a. oli Pärnu lõpp-peatus üleviidud Raekülast kesklinna lähemale Papiniidu rajooni, millega vähenes liini pikkus kahe kilomeetri võrra.
