EESTIMAA RONGID | TALLINNA TRAMM
EESTIMAA RONGID   
D1-265 Aardla peatuskohas.

Palupera vana jaamahoone.

Puka jaamahoone.

Keeni jaamahoone.

Valga jaam


TARTU - VALGA

Pikkus - 89,2 km.
Ehitatud 1887 a.
Üherajaline, elektrifitseeritamata.

Nimetus km Av.
(sulg.)
aasta
TARTU
427,5 1876  ex Juriev
Aardla
429,5 ?
Variku
431,7 1936
200x
ROPKA
436,5 1923
Ajamaa
440,3 193x
200x
NÕO
442,8 1898  ex Niggen
Tõravere
447,1 193x
Vapramãe
448,9 ?
Peedu
450,6 1887
ELVA
452,7 1887
Uderna
459,4 1928
2008
PALUPERA
464,9 1887  p.k. Middendorf; al. 1896 - Pritsu pj;
 al. 1925 - Palupera jaam.
Aakre
470,9 1928
200x
PUKA
474,8 1889  ex Bockenhof
Mägiste
479,7 1919
Pikaantsu
482,7 193x
?
KEENI
487,0 1894  1894 - Lota pj; al. 1904(?) - Kenen jaam.
Mõneku
493,2 193x
200x
SANGASTE
496,8 1889  ex Sagnitz
Tõlliste
499,9 1935
196x
Raavitse
502,5 1928
?
Paju
504,6 ?
?
VALGA
510,4 1887  ex Walk


Regulaarne rongiliiklus Tallinna ja Tartu vahel algas 11. oktoobril 1877. Kümne aasta jooksul Tartu oli liini lõppjaam. 1887. aastal hakati pikendama Tapa - Tartu raudteeliin Valgani, kus seda ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem ehk aastal 1889.

Suur osa jaamasi ja peatusi, mis kehtivad liinil, olid rajatud juba peale liini avamist. Liini arenemisega ja rongiliikluse tihendamisega mõned peatuskohad said jaamadeks.

1920-ndate alguses tekkis Tartul, mis juba oli Eesti teine suurlinn, vajadus parema ja tihedama ühenduse järele kauni suvituskohaga Elvaga, mis on asutud Tartu linnast 25 kilomeetri kaugusel. Aastal 1922 tekkis eraalgatuslikult mõte lanendada probleem Tartu - Elva liini elektrifitseerimisega, kuid edasi asi ei jõudnud. 1927. aastal sai nimetatud linnalähiliin varustatud Eesti esimestega bensiinimootorvagunitega, mis olid kasutusel arvatavasti Teise Maailmasõja alguseni.

1940. aastal sai Eestimaa NSVL liikmeks, ning kohalikud raudteed said Nõukogude Raudteede osaks. Saksa okupatsiooni alates viidi 1942. aastaks kõik Eesti laiarööpmelised raudteeliinid ringi "normaalrööpmeliseks" (1435 mm), mis võimaldas siin liikuda Saksa Riigiraudtee veeremil. 1944. aasta sügisel naelutasid Punaarmee raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest ringi endisele laiusele (1524 mm).

Kuni 1940. aastani oli Tapa - Tartu lõigul liikluse korraldamiseks kasutusel sausüsteem. Peale Teise Maailmasõja hakati sõidukiiruste tõstmiseks ning turvalisuse tagamiseks taastatud raudteel uuemaid turva- ja signalisatsioonisüsteeme rakendama. Tartu - Palupera lõik oli varustatud kolmenäidulise automaatblokeeringuga, Palupera - Valga lõigul on kasutusel poolautomaatblokeering.

Peale Iseseisvu taastumist Tartu - Valga raudteelõigutl kadusid kõik rahvusvahelised reisirongid ning tänapäevani peale kaubaronge, mille arv samuti ei ole eriti suur, liiguvad ainult kohalikud diiselrongid.

Aastatel 2008-2009 on teostatud kapitaalremont terve liini ülatuses, mille tulemuseks on reisirongide kiiruse tõstmine kuni 120 km/h ning sõiduaja vahenemine.

Seoses uute Stadler FLIRT rongide saabumisega aastal 2013 on kõik ooteplatvormid ümberehitatud vastavalt euroopa standardile kõrgusele 550 mm.

Dmitri KNJAZEV

Eesti Raudteeajaloo Selts
Copyright 2007-2016, ERTAS.
Kõik materjalid on nende autorite omand.
Nende kasutamine teistes ressursides ilma vastava loata on keelatud!
Statistika: 136 / 74524 / 128719.